Sotsiaaldemokraadid lubavad Tallinnast teha Kopenhaageni ning hirmutavad, et kui neid ei valita, siis saab pealinnast Minsk. Kui meenutada, kuidas tänane linnapea Jevgeni Ossinovski üldse ametiketi kaela sai, siis ikka täiesti Minski kombe kohaselt – hääletusvoore viidi läbi kolm korda!
Ära oli jagatud, kuhu sedeli serva üks või teine koalitsioonipartner oma numbrikese kirja peab panema, et oleks näha, kelle juurest kokkulepitud hääled lappama läksid. Pea poolteist aastat oleme näinud seda „uut“ ja „euroopalikku“ linnavalitsemist, kus üks spektaakel järgneb teisele.
Mõned asjad on aga ka varju jäänud. Näiteks pole pea üldse mingit tähelepanu saanud, et Tallinna linn maksis ühele ehitusfirmale ehitamata jäänud lasteaia eest pea miljon eurot leppetrahviks või seegi, kuidas Tallinna linnavalitsus otsustas osta Riigi Kinnisvaralt kolme miljoni euroga hoone, kus tegutseb erakool Avatud Kool, milles õpivad sotsiaaldemokraatidest linnapea Jevgeni Ossinovski ja abilinnapea Madle Lippuse lapsed ning millega on varem olnud tihedalt seotud abilinnapea Kaarel Oja. Pole mitte mingi teema. Linnal raha on.
Aga nagu sotsidele kohane, olgu raha palju tahes, inimestel tuleb makse ikka juurde kehtestada.
Nii on täna kirjutanud sotsiaaldemokraat Siim Tuisk südika artikli, kuidas Tallinnas tuleb kehtestada ummikumaks. Terves Eestis kehtestati sotside toel automaks, tõsteti käibemaksu, kõikvõimalikke aktsiise ja riigilõive, aga ikka on vähe.
Nüüd nõuab Tuisk, et Riigikogus võetaks vastu seadus, mis võimaldaks Tallinnal kehtestada ummikumaksu väljaspool pealinna elavatele inimestele ning tallinlastel on lubatud „nii neli“ tasuta sissesõitu kuus! Täpne tsitaat: „2027. aastast alates peab riigikogu võimaldama kohaliku maksuna ummikumaksu, mille Tallinn kehtestaks linnapiiril – seda linna sisse sõitvatele mitteregistreeritud elanikele. Tallinlastele võiks kehtida nii neli tasuta sissesõitu kuus, et fiktiivsed sissekirjutused ei omaks rolli ning a’la vanavanemate või raba külastus ei tähendaks lisatasu.“
Kordan: neli tasuta sissesõitu! Seda iha teisi inimesi käskude ja keeldudega kontrollida isegi juba omavalitsuse tasandil, seda on juba reaalselt väga raske mõista. Veel vähem aktsepteerida. Nii, aga kuidas siis kontroll saavutatakse – otseloomulikult jälgimisühiskonna reeglitele kohaselt: „Automaatsed numbrituvastuskaamerad ja igakuine email,“ teatab Tuisk.
Riigikogus loobiti kuuma kartulina riigi kava arendada välja üleriigilist näotuvastusega kaamerate võrku. Keegi ei tahtnud üles tunnistada, kelle sünnitis see siis on, siseministeeriumist ta tuli ja sel ajal oli ministriks Läänemets. Selgus, et autode numbrituvastusega kaameravõrgustik on meil juba ammu töös.
Selgitati, et see kõik, kallid inimesed on teie enda turvalisuse huvides ja me ei taha kindlasti kunagi jõuda totalitaarse riigi põhimõtete juurde. Aga tahetakse ja ikka jälle nihutatakse piire kaugemale. Võtame või viimase siseminister Igor Taro seaduseelnõu, millega tahetakse Eestisse luua mõttepolitsei.
Tuisu eesmärk on panna inimesed rohkem kasutama ühistransporti ja jalgrattaid. Ja kui me seda vabatahtlikult ei tee, ei ole nõus, et keegi ütleb, millega, kust kuhu ma liigelda võin, siis maksa!
Meie jälgime, sina maksad!
Mina ei oska vaadata kohalike omavalitsuste poliitikat ja teemasid lahus nö suurest poliitikast riigi tasemel. Need kõik on omavahel seotud. Need erakonnad – Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200, kes on inimesed vaeseks maksustanud, oma poliitikaga tekitanud enneolematu inflatsiooni, võtnud ära peretoetused ning loobivad raha kümnete miljonite kaupa ilma igasuguse vastutustunde ja kontrollita vasakule ja paremale, neilt ei saa mitte midagi muud oodata ka linnajuhtimisel.
Ja seetõttu on valimistel valik küllaltki lihtne – kas me kiidame nende senise poliitika heaks või tuleme valimistel välja ja anname hääle erakonnale, kes tõestas, et isegi kriisi tingimustes on võimalik järgmisele valitsusele pärandada kaheksa protsendine majanduskasv.
Valik on muidugi EKRE!
Eeva Helme, EKRE esinumber Lasnamäel