Sajad teadlased löövad häiret: kas mRNA platvormil põhinevad preparaadid, mida algselt peeti koroonaviiruse tõhusaks kaitsemeetmeks, võivad tegelikult ohustada inimeste tervist?
Tuhanded kõrvaltoimed, sealhulgas surmaga lõppenud juhtumid, samuti puudulik ravimiohutuse järelevalve kutsuvad esile tõsist muret. Saksamaa Inimteaduse ja -Meditsiini Toetamise Liit nõuab viivitamatut moratooriumi ja kriitilist ümberhindamist, tuues esile teadmatusest tulenevad riskid. Paljud küsimused nende preparaatide ohutuse ja efektiivsuse kohta on jätkuvalt lahtised: kas kasu kaalub üles võimalikud kahjud, ja kuidas kontrollitakse organismi reaktsiooni mRNA tehnoloogia mõjuritele?
Artiklis vaatame lähemalt, millised on mRNA platvormil põhinevate toodete tegelikud riskid ning miks teadlased peavad kiireid ja radikaalseid meetmeid vältimatuks.
Sajad teadlased ja eksperdid löövad häiret: kas mRNA platvormil põhinevad preparaadid, mida algselt peeti koroonaviiruse tõhusaks kaitsemeetmeks, võivad tegelikult ohustada inimeste tervist? Teatatud on tuhandetest kõrvaltoimetest, sealhulgas surmaga lõppenud juhtumid, samas kui ulatuslik ravimiohutuse järelevalve on puudulik. Inimteaduse ja -Meditsiini Toetamise Liit (Medizinisch-Wissenschaftliche Menschenhilfe e.V.) – Saksamaa Liitvabariigi teadlaste ja spetsialistide raskekahurvägi – nõuab viivitamatut moratooriumi ja kriitilist ümberhindamist.
Paljud küsimused mRNA-preparaatide ohutuse ja efektiivsuse kohta on jätkuvalt lahtised: kas kasu kaalub üles võimalikud kahjud ning kuidas kontrollitakse organismi reaktsiooni?
Tuhanded kõrvaltoimed ja teadmatus
Kuigi algselt esitleti antud preparaadid kui „kõrvaltoimeteta“ või minimaalse riskiga, võrreldes näiteks aspiriini vastunäidustuste riski klastriga, näitavad tänased kliinilised ja epidemioloogilised andmed oluliselt teistsugust pilti. Tuhanded isikud on pärast manustamist kannatanud tõsiste tervisehäirete all, sealhulgas juhtudel, mis on lõppenud surmaga.
Tagajärgede ulatust on keeruline adekvaatselt hinnata, kuna Balti riikides on ravimiohutuse järelevalve – sh tervishoiuasutuste süstemaatiline kõrvaltoimete registreerimine ja riskianalüüs – olnud ebapiisav või fragmentaarne. Selline olukord tekitab küsimusi regulatiivse vastutuse, patsiendiohutuse ning Euroopa Liidu ja riiklike tervishoiuseaduste täitmise osas.
mRNA-süstide kõrvaltoimete ulatus Balti riikides vajab kiiret hindamist
Tuhanded inimesed on pärast manustamist kogenud tõsiseid tervisehäireid, sealhulgas surmaga lõppevaid juhtumeid. Samuti Balti riikides on ravimiohutuse järelevalve seni olnud ebapiisav, mistõttu sõltumatud eksperdid kutsuvad üles kehtestama moratooriumi, kuni riskianalüüs ja süstemaatiline jälgimine on täielikult kindlaks tehtud.
Teadlaste videokonverents ja moratooriumi nõudmine
Milline on praegune andmete olukord ja mille alusel kiideti Euroopa Liidus need preparaadid heaks? Inimteaduse ja -Meditsiini Toetamise Liit nõuab nende viivitamatut peatamist avalduses, mille algselt allkirjastas üle 200 eksperdi Saksamaa Liitvabariigist. „On rohkem kui esialgne kahtlus“, et mRNA-preparaadid „võivad põhjustada märkimisväärset tervisekahju,“ seisab avalduses.
Teisipäeval toimunud videokonverentsil kogunesid moratooriumi allkirjastajad, sealhulgas arstid, keemikud ja eksperdid, et arutada meditsiinitehnoloogia arendamist ning nõuda kriitilist ümberhindamist. Nad kutsusid üles peatama geneetiliste preparaatide üldise heakskiitmise tulevikus, enne kui need laialdaselt traditsioonilisi kaitsemeetodeid asendavad.
Videokonverentsil osalesid keemik Gerald Dyker, sise- ja üldhaiguste spetsialist Andreas Sönnichsen, perearst Erich Freisleben, molekulaargeneetik Michael Nehls ja majandusteadlane Konstantin Beck. Töörühm esitas kokku 14 hüpoteesi, mis tuleks preparaatide ohutuse ja tõhususe kinnitamiseks testida.
Tegemist on teadlaste uurimisgrupiga. Näiteks Dyker on keemik, orgaanilise ja organometallkeemia professor Ruhri ülikoolis Bochumis ning keemia- ja biokeemiateaduskonna dekaan. Dyker omab doktorikraadi Dortmundi ülikoolist (1988) orgaanilise keemia valdkonnas ning habilitatsiooni Braunschweigi tehnikaülikoolist (1994), tema teadustöö keskendub siirdemetallide katalüüsile, keerukate struktuuride sünteesile ning metalliliste nanoosakeste komplekse moodustavatele reaktsioonidele.
2022. aasta alguses juhtis Dyker tähelepanu COVID-19 inokuleerimiste võimalikele biokeemilistele riskidele, sealhulgas mRNA-põhiste preparaatide koostisosade (ALC-0159 ja ALC-0315) uurimise vajalikkusele ning nende organismis viibimise aja kliinilisele hindamisele. Dyker ja teised sõltumatud teadlased (sealhulgas Jörg Matysik, Andreas Schnepf ja Martin Winkler) esitasid 2022. aasta alguses avaliku kirja BionTechi asutajale Uğur Şahinile ja Paul Ehrlichi Instituudile (PEI), tõstatades küsimusi preparaatide kvaliteedikontrolli, koostisosade toksikoloogilise profiili ja inimorganismis püsivuse kohta.
Dykeri seisukohtade kohaselt puudub senini piisav andmestik, mis tõestaks, et inokuleerimistest saadav kasu kaalub üles võimalikud biokeemilised ja terviseriskid. Tema ja 54 teadlase avaldus 2021. aasta lõpus rõhutas vajadust kohtuekspertiisi standarditele vastavate uuringute ning regulatiivse järelevalve järele, enne kui saab põhjendatult rakendada laialdast inokuleerimist.
Kokkuvõttes tõstab Dyker oma akadeemilise tausta ja ekspertiisi valguses esile, et mRNA-preparaatide bioaktiveeruvate komponentide ja nanostruktuursete lipidide farmakoloogilised ning toksikoloogilised omadused vajavad süstemaatilist hindamist, et vältida potentsiaalselt tõsiseid biokeemilisi kõrvaltoimeid. 2022. aasta märtsis järgnes deklaratsioon, milles öeldi, et COVID-19 inokuleerimisprogrammis osalemise nõude kehtestamine sh patsiendi teadliku nõusoleku doktriini alusel on põhiseadusega vastuolus.
Olulised teaduslikud küsimused
Need teesid hõlmavad järgmisi küsimusi:
Kas mRNA-preparaadid on iseseisvalt ja piisavalt testitud ning ohutud?
Kas kasu ja kahju suhe on selgelt positiivne?
Kas organismi enda võõrvalkude (nt ogavalkude) tootmise hulk, asukoht ja kestus on kontrolli all (farmakokineetika ja farmakodünaamika)?
Millal ogavalkude tootmine organismis lõpeb?
Kas ohutuse kriitika on histopatoloogiliste leidudega ümber lükatud?
Kas kõrvaltoimed on haruldased või laialt levinud?
Kas mitmed manustamised („võimendid“) on tegelikult soovitatavad?
Andmed ja murettekitavad kõrvaltoimed
Saksamaa Paul Ehrlichi Instituudile (PEI), mis tegutseb föderaalvalitsuse alluvuses ja vastutab rahvatervise kaitse ning ravimiohutuse järelevalve eest, on teatatud kõrvaltoimete arv murettekitavalt kõrge. PEI-l lasub seadusest tulenev kohustus koguda, hinnata ja raporteerida kõikide vaktsiinide ja geenimodifikatsiooni mRNA preparaatide kõrvaltoimeid ning tagada riskide õigeaegne teavitamine nii tervishoiutöötajatele kui ka avalikkusele.
Balti riikides – sh Eesti, Läti ja Leedu – puudub seni võrreldav süstemaatiline ja sõltumatu kõrvaltoimete järelevalve, mistõttu kohalikud tervishoiuasutused tuginevad osaliselt välisandmetele, sealhulgas PEI raportitele. Selline olukord tekitab juriidilisi ja regulatiivseid küsimusi rahvatervise kaitse, patsiendiohutuse ja riiklike tervishoiuseaduste täitmise osas. Sõltumatud eksperdid on seetõttu esitanud nõude kehtestada ajutine moratoorium mRNA-preparaatide manustamisele, kuni kõrvaltoimete ulatuslik hindamine ja süsteemne järelevalve on sh Balti riikides täielikult kindlaks tehtud.
Dykeri andmetel on ainuüksi Saksamaal teatatud ligikaudu 975 000 kõrvaltoimest – see arv pole kunagi gripi puhul saavutatud. „See tohutu arv teateid on veel üks põhjus mRNA-preparaatide kriitiliseks ülevaatamiseks,“ rõhutab keemik. Pikk kõrvaltoimete loetelu tekitab tõsiseid muresid ohutuse pärast.
Kõrvaltoimete põhjalikku hindamist ei ole tehtud. Preparaadi efektiivsust raskete ja surmaga lõppenud juhtumite ennetamisel on Sönnichseni selgitusel tõestatud vaid vaatlusuuringutes, millel on olulisi metodoloogilisi puudujääke. Näiteks viidi läbi ainult retrospektiivseid uuringuid või mudelarvutusi; manustatud isikud liigitati kaitsmata isikuteks kuni 14 päeva möödumiseni teisest manustamisest; üldist suremust ei registreeritud ning kasu ja kahju suhe jäi ebaselgeks.
Lisaks põhines turundus- ja kampaaniaandmete väidetav efektiivsus küsitavatel eeldustel, näiteks Pfizeri/BioNTechi mod-mRNA geenimodifikatsiooni preparaatide 95-protsendiline efektiivsus surma ennetamisel. Sönnichsen kirjeldab neid andmeid kui „prügiandmeid“ ja räägib „teaduslikust pettusest“.
Tegeliku kahju kohta puudub kehtiv ja põhjalik hinnang. Ägedate, keskpika ja pikaajaliste kõrvaltoimete ulatus ning järgneva kahju tõsidus on endiselt ebaselge. „Praegused epidemioloogilised andmed ning silmatorkav nakkuste, haiguslehtede, hooldekodude hoolduse määrade ja püsiva liigse suremuse suurenemine vajavad kiiresti selgitamist,“ rõhutavad teadlased avalduses.
Toimetas ja koostas Revo Jaansoo (19.09.2025)
Allikad: Berliner Seitung, Gerald Dyker – Wikipedia, 7argumente