EKRE või valimisliidud – kes toob tegeliku muutuse? 

Kohalike omavalitsuste valimiste eel kerkib taas üles küsimus: kas valida kindla ideoloogiaga erakonda või hääletada valimisliidu poolt, kus ühes paadis on mitmete parteide esindajad?

Esmapilgul mõjub valimisliit „oma inimeste“ algatusena, mis paneb kogukonna huvid esikohale, kuid praktika näitab, et valimisliidud võivad olla kirevad kooslused, kus ühe laua taga istuvad erinevate erakondade liikmed – kõik oma maailmavaateliste vastuoludega. See viib paratamatult kompromissideni, mis pole sageli kogukonna, vaid parteiliste tagatubade huvides. Erakondade ja valimisliitude erinevus määrab ka selle, millist juhtimiskultuuri ja otsuseid me oma kogukonnas nägema hakkame.

Valimisliidud – paindlikkus või poliitiline segadus?

Valimisliidud sünnivad enamasti enne kohalikke valimisi. Neid ühendab soov seista konkreetse valla või linna huvide eest, mitte ajada parteipoliitikat. See võib esmapilgul tunduda värskendava ja kodanikulähedase lahendusena – vähem ideoloogiat, rohkem kohaliku eluga seotud praktilisi samme.

Ent praktikas võib pilt osutuda hoopis teistsuguseks. Kui ühte liitu kogunevad näiteks Reformierakonna, Isamaa ja Eesti 200 liikmed, satuvad ühe laua taha inimesed väga erinevate väärtuste ja eesmärkidega. Üks rõhutab majandusvabadust, teine traditsioone, kolmas uuendusmeelsust. Otsused venivad, tulemused on vastuolulised ja kaovad selged prioriteedid.

Enne valimisi võivad kandidaadid olla sümpaatsed ja jätta mulje, et nad on valmis muutuste eest seisma. Kui aga poliitiliste mängude surve osutub suuremaks kui nende enda tahe ja pildile astuvad parteide „hallid kardinalid“, kes hakkavad suunama otsuseid oma huvidest lähtuvalt, siis see toob kaasa olukordi, kus lahendused ei vasta enam kohalike elanike vajadustele, vaid kellegi erakondlikele või isiklikele kalkulatsioonidele.

Valija peab endalt küsima: kas eelistada EKRE selget ja püsivat maailmavaadet, või loota, et varasemalt ebaõnnestunud poliitiliselt killustunud kirju seltskond teeb ajutist koostööd ning suudab seekord milleski kokku leppida ja vigadest õppida? Kuid elu on näidanud, et valimisliidud jäävad sageli lõhestatuks, ajutiseks ja sõltuvaks parteide tagatubade mängudest.

EKRE – valija näeb ja teab, mille poolt hääletab

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on oma poliitilise näo ja sõnumi poolest üks selgemaid jõude Eesti poliitikas. Meie tugevuseks on ühtne ideoloogiline suund – rahvuskonservatiivsus, majanduslik parempoolsus ja skeptiline hoiak Euroopa Liidu suhtes.

EKRE ilmseks tugevuseks on see, et meie valija näeb ja teab, mida ta saab. Erakond on püsiv, tegutseb ka väljaspool valimisi ning meie sõnum ei muutu sõltuvalt sellest, kes nimekirja juhib. See annab püsivust ja selgust, mida valimisliidud sageli pakkuda ei suuda.

Tõsi, EKRE terav ja kompromissitu stiil võib kaasa tuua vastandumisi ning muuta kokkulepete saavutamise keerulisemaks. Kuid see ei ole midagi, mida peaks pelgama või mille eest vabandama. Üks suurimaid probleeme Eesti poliitikas ongi see, et kardetakse vaielda ja oma põhimõtete eest seista. Veelgi enam, ka ajakirjandus kipub pigem õhutama tüli ja vastandumist kui väärtustama teravaid, aga sisukaid arutelusid, millest võiks sündida tõeline kompromiss. Unustatakse või jäetakse teadlikult kõrvale demokraatia olemus: arvamuste paljusus ja erinevuste talumine.

Poliitika on kunst, mida peab valdama, ning on igati loogiline, et meie EKRE poliitikud seisavad oma maailmavaateliste väärtuste eest. Just tulistes aruteludes sünnivad kogukonna jaoks parimad lahendused. Ainult arrogantsed ja ignorantsed poliitikud võtavad hoiaku, et nemad teavad, mis kõigile teistele hea on. Tark poliitik kuulab ära ka oponendi mõtted ning kui seal on oma iva, tuleb ühiselt leida lahendus.

Pärnumaa näide – kui ajalugu hakkab korduma

Pärnumaa kogemus kinnitab, kui hapraks võivad valimisliidud osutuda. Mitmes vallas, kus juhtpositsioonil on olnud Isamaa ja Reformierakonna poliitikuid, on tehtud otsuseid, mis on hiljem osutunud küsitavaks või elanikele kahjulikuks. On nähtud nii toppama jäänud arendusi kui ka koolivõrgu ja teenuste ümberkorraldusi, mis on tekitanud pahameelt ja pingeid.

Ometi on needsamad inimesed taas valimisnimekirjades – seekord lubades parandada seda, mida nad ise varem vussi keerasid. See paneb paljusid valijaid küsima, kas tegemist on reaalse muutuse või lihtsalt järjekordse katsega sama vana ringiga võimu juurde jääda.

Lääneranna valusad näited

Lääneranna vald on viimastel aastatel saanud justkui õpiku näiteks selle kohta, kuidas valimisliidu kaudu võimule tulnud poliitikud ei suuda kogukonna ootusi täita. Koolireformi käigus Metsküla ja Lõpe kool suleti, Virtsu kool muudeti neljaklassiliseks ja Koonga ja Varbla kuueklassilisteks. Otsused, mis raputasid kohalikke kogukondi, langetati vähese kaasamisega ja kiirustades. Lapsevanemad ja kogukonna eestvedajad pidid seejärel oma kätega, annetuste ja vabatahtliku töö abil lappima seda, mida vald oleks suutnud, kuid keeldus tegema hoolimata rahva enamuse arvamusest. Pole normaalne, et kooli püsimajäämine sõltub ettevõtja annetatud 40 000 eurost.

Lisaks lagunes vallavõim koolireformi järel: Isamaa ja osa Keskerakonna liikmeid lahkusid koalitsioonist, mis näitas ilmekalt, kui habras on valimisliitude ja erakondade segu ning mis põhiline – vastutust ei võta lõpuks keegi. Need on probleemid, mis ei ole üksnes Lääneranna eripära, vaid iseloomustavadki valimisliite laiemalt.

Miks just EKRE?

Selles kontekstis on oluline küsida: kes julgeb seista kogukondade eest ilma, et peaks pidevalt kompromisside tõttu oma sõnu sööma? Muidugi EKRE! Samas teised erakonnad, kes on kogunenud valimisliitudesse, on juba näidanud, et nad võivad olla suurte apsakate taga, kuid tulevad valimistele taas, justkui midagi poleks juhtunud. Valimisliidud loovad petliku mulje sõltumatusest, ent tegelikult sõltuvad samadest parteilistest jõujoontest.

EKRE ei peida end valimisliidu maski taha, ei ürita kõigile korraga meeldida ega anna lubadusi, mida pärast täita ei suuda. Jah, EKRE teravam toon tähendab, et alati ei sünni lihtsaid kompromisse, kuid see pole demokraatias nõrkus – see ongi aus poliitika. Meil on vaja mõtlevaid ja vaidlevaid inimesi, mitte vaikivaid kaasanoogutajaid. EKRE seisab põhimõtete ja kogukondade eest ning see on põhjus, miks kohalikul tasandil on just nende eelistamine selge ja loogiline valik.

Külli Lumi,

haridusjuht, EKRE Lääneranna kandidaat volikogu valimistel