Eestlased pole russofoobsed (enamik läheb venelase pöördumise korral kohe üle vene keelele), venelaste seas on asjalikke poliitikuid ja toredaid riigilojaalseid inimesi, aga kõik see ei väära tõdemust, et vene keele ja venekeelsete sisserändajate tõttu ei saa Tallinnas sageli enam riigikeelega hakkama, pealinn on Vene linnaks muutumas ja põlisrahva eestlaste põhiseaduslikud õigused rahvusriigile ja riigikeelele on ohus. Probleem on tohutu, aga valimiskampaanias sellest ei räägita.
Isegi kui jätta kogu sellest problemaatikast välja riiklik, rahvuslik, demograafiline, keeleline, hariduslik ja põhiseaduslik moment ning minna lihtsalt tänavapilti, siis esmatõdemus ütleb, et me elame Vene linnas, mis hakkab paremal juhul sarnanema Peterburi ja Moskvaga, mis on kosmopoliitsed ja multikultuursed linnad, halvemal juhul Pihkva või Novgorodiga.
Kadriorg on nädalavahetusel nagu Moskva Gorki park, Pirita rannas suvitavad peamiselt vene pered, kortermajade ees istuvad pinkidel vene pensionärid, poekassades on ehtslaavi väljanägemisega naisterahvad, Vabaduse väljakul rulatavad vene noored, Pirita jõe ääres kalastavad vene meespensionärid traditsioonilises laigulises riietuses, Harjumaa metsad kajavad seeneliste-marjuliste vene keelest… see ongi Venemaa.
Kui venelased ise veidi järele mõtleksid, siis saaksid nad ehk aru, et siinne põlisrahvas on eestlased, see on nende maa, aga nüüd on saanud sellest Venemaa, kus eestlased tunnevad ennast halvasti – ja see on maailmas ainus koht, kus saaks veel eesti keelt rääkida.
Aga ega venelased süüdi polegi: suure vene kogukonna jättis siia Mart Laar, viimase nelja aasta jooksul on venekeelsele rändele uksed avanud Reformierakond, sotsid ja Eesti 200, Kaja Kallas, Kristen Michal ja Andres Sutt. Valitsus orienteerub sisserändele, mitte oma rahvale.
Eestlaste sündimuse on laste- ja peredevastase ning homolembelise poliitikaga põhja lasknud Reformierakond, sotsid ja Eesti 200; venelased, aafriklased ja moslemid täidavad juba tühje auke. Eesti hariduselu juhib “poluvernikust” haridusminister, kes lubas eestlastele ainult kandle ja pastlad jätta. Põhiseadusest, kus on kirjas rahvusriik, eesti rahva kestmine ja eesti keel riigikeelena, kinni ei peeta. Eesti keelt pole venekeelses keskkonnas enam vaja, isegi Ukraina põgenikud tulid siia, sest siin saab vene keeles hakkama.
Ainus võimalus on hääletada valimistel välja need jõud, kes riigis venestamise algatasid. Need, kes hetkel Tallinnas võimul on ja ennast eesti- ja euromeelseteks nimetavad, ongi venestajad ise.
Uued Uudised