Viimasel kümnel aastal on eestlased näinud, kuidas Lääne-Euroopa hukka läheb. Kui loeti sellest, kuidas Suurbritannias vallandati tuletõrjuja, kes keeldus töö ajal pritsiautoga homoparaadil esinemast või kuidas 2015-2016. aastatel vabandasid noored rootslannad enda moslemimeestest vägistajate ees, et polevat teadnud nende läbielamistest, siis arvas keskmine eestlane, et ega see jamps meie juurde ometigi ei tule.
Aga ta on juba kohal, mitte ehk veel nii räigelt kui Lääne-Euroopas, aga me oleme neist moraalse allakäiguga ka kümme aastat maas. Rootslastele, sakslastele, prantslastele ja teistele hakkab taas mõistus tasapisi naasma, meil aga löövad idiootsuse hiidlained just nüüd pea kohal kokku, nii rände ja “uusväärtuste” kui ka tuulikute ja rohehulluse osas.
Eestis on näha, kuidas kogu see jamps neelatakse üsna suures ühiskonnaosas alla nagu soe sai, valitsus saab sellele tuginedes ajada hukatuslikku poliitikat, need, kes häirekella kuulevad, on vait ja varsti on siin kogu läänelik õudusunenägu samasugune reaalsus nagu Suurbritannias ja Saksamaal. Üsna varsti küsivad mõistuselejäänud: kuidas selline asi küll juhtuda sai?
Meie moslemikogukond kasvab kiiresti ja jõudsalt, riik venestub, samas kisub Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside pseudoliberalism neil eest kõik traditsioonilised tõkked ja mürgitab ühiskonna võimetuks mistahes vastupanu osutama.
Nagu öeldud, Lääne-Euroopa juba ärkab, aga midagi päästa on juba raske, uusmarksismist nakatunud liberalism on liiga palju väärtuslikku hävitanud, Lääne-Rooma saatuse kordumine on väga tõenäoline. Sama tuleb ka Eestis kord, sest me näeme ju oma silmaga, kuidas sajandeid kestnud väärtusi tambitakse jalge alla, kasvõi laste ja perede osas. Asemele on tulnud mingid võõrad agendad, kampaaniad ja ideed, rahvas, eriti selle noorem osa, on justkui mõistuse kaotanud, aga nad ei saa sellest arugi.
Eks see Eestis üha enam jutuks olev “vaimne tervis”, õigemini selle kadumine, ongi selle uuspoliitika ja uusväärtuste tulemus. Ja allakäik algas Euroopa Liitu astumisega, kasvõi töökuse asendamisest sõltuvust tekitavate eurorahadega. Viimased kümme aastat aga on föderaliseeruvast Euroopast saanud tõeline õudusunenägu. Kaob demokraatia, kaob sõnavabadus, “euromeelne” riigivõim sõidab rahvast üle ega vastuta millegi eest jne jne… Vaimse tervise allakäiku sai äsja näha Eesti Rahva Muuseumi soodomlikus etenduses.
Iraan on tegelikult paremgi näide kui Lääne-Euroopa. Šahhi ajal euroopalik riik vajus ajatollade valitsedes tõelisesse keskaega. Sealt välja tulla on raske, sest omal ajal miniseelikutes ööklubides käinud vanaemade asemel on nüüd noored islamismist ajupestud põlvkonnad. Kas Iraan enam taastubki, kui ajatollad Mekasse minema saata?Tegelikult pole vajagi taastumist, sest Lääne liberaalse mudeli juurde naasta enam ei saa, see on täiesti väärastunud. Ehk aitab Trumpi-Ameerika Läänes midagi tagasi muuta, aga Iraan peab küll ka pärast ajatollasid liberalismi põrgusse saatma.
Kui konservatiivne pööre kord Eestisse jõuab, võib ka meil hilja olla, traditsioonilised väärtused jõutakse maha põletada ja ühiskonda hakkab juhtima noorrevolutsionääride põlvkond, kes vahetab sugu nagu sokke ja räägib peamiselt (vigast) inglise keelt. Igatahes on liberalism suutnud terves Euroopas normaalsuse hävitatada ja näiteks Rootsi ei pruugi enam kunagi naasta sellise ühiskonnani, mida tunneme “Bullerby lastest”.
Liivlased tegid kord ühe valiku, vanem Kaupo otsustas “lääneliku” tee heaks. Kus nad nüüd on? Meil on veel pisut aega…
Uued Uudised