Üha enam näeb seda, kuidas Reformierakonna valitsedes on inimesed riigi jaoks, mitte riik inimeste jaoks. Koos maksutõusudega käib meeletu laristamine.
Postimees annab teada: “Tänavu palku kärpida lubanud ministeeriumid on mõne erandiga palku hoopis tõstnud, ennekõike juhtivtöötajate omi, kärpekirves on see-eest rappinud allasutusi. Palgatõusude õigustamisel hiilgasid pressiesindajad loomingulisusega.”
Ühe sellise näitena tuuakse välja kliimaministeerium, kes lubas eelmisel aastal, et vähendab tänavu palgafondi 340 200 euro võrra ja loobub valitsemisalas 54 töötajast. Tegelikult koondati seitse inimest, kogu haldusalas poolaasta lõpuks 26 inimest. Samas “pätsas” kliimaministeerium Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA üürimajade ehitamise fondist 580 000 eurot tööjõukulude eelarve puudujäägi katteks.
Hiljuti tuli Riigikontrolli kaudu välja ka see, milline korralagedus valitseb kaitse- ja sotsiaalministeeriumi rahaasjades. Kuigi maksutõuse põhjendatakse kaitsekulutuste tõstmise vajadusega, on idapiiri väljaehitamisest saanud lohisev naljanumber ja kaitsevõimekus pole oluliselt tõusnud.
Nüüd tasub jälgida ministeeriumide “jõulukingitusi” oma ametnikele.
Uued Uudised
Väike humoorikas temaatiline kommentaar Lauri Jürgensonilt (nii võiks välja näha pressiesindajate “loomingulisus”:
“Noh… ja siis? Mis siis on, ma küsin? Kas siis tõesti ei tohi kliimaministeerium kärpekorras oma ladvikule palka juurde panna w?
Täpselt samasugune kiun, nagu terviseameti suvepäevade pärast! Kas siis riigiasutustes ei töötagi inimesed w? Kas neile ei tohigi enam üldse palka maksta ja motivatsioonipidusid teha w? Äkki ei tohi nad enam endale Mersusid ka osta?
Kuhu me jõudnud oleme? Riik on s…ks raha leidnud ja laenab s…ks juurde ka… ja ikka halvasti! Mis teile siis ei meeldi?
See ei võta ju kelleltki midagi ära ja olete te üldse mõelnud, et kuidas me ilma kliimaministeeriumita hakkama saaks!?! On meil Eestis kliima või ei ole?
…no näed… Järelikult tuleb palka tõsta! On ju elementaarne!
Aga oodake pisut! Varsti on aastalõpp ja preemiate aeg ja siis saame jälle koos kõik lugeda neist miljonitest, mida jagatakse preemiateks.
Ette läheb juba tuju heaks. Euroliidu ausõna! …ja nii aastast aastasse järjest paisuvas tempos…”