Degenerantide ja satanistide rõõmuks määras Ühendkuningriigi valitsus Canterbury uueks peapiiskopiks pesuehtsa naiskommunisti, LKGB entusiasti ja progressiusulise Sarah Mullally. Mullally on esimene naine Inglismaa riigikiriku eesotsas selle 1400-aastase enam ja vähem väärika ajaloo jooksul.
Mullally vaated on kõige tüübilisem uuskommunism: feminism, sotsiaalne õiglus, rassismi vastane võitlus, homoabielude mahitamine ja tont teab kelle jalgade pesemine. Ta juhtis “Living in Love and Faith” konsultatsiooni, mis viis samasooliste paaride õnnistamiste heakskiitmiseni 2023. aastal. Et mitte jääda üldsõnaliseks:
Homoseksualismi mahitavates väljenduses on uus peapiiskop diplomaatiline ja vaoshoitud, sisu sellest muidugi söödavamaks ei muutu: “It is a time for us to reflect on our tradition and scripture, and together say how we can offer a response that is about it being inclusive love.”
(Masintõlge, inimene ei taha selliseid asju tõlkida.) See on aeg meile, et peegeldada oma traditsiooni ja kirja üle ning koos öelda, kuidas saame pakkuda vastust, mis on inklusiivse armastuse kohta.)
“We need to be a Church that is for everybody, reflecting the radical hospitality of Jesus Christ.” “Me peame olema kirik, mis on kõigi jaoks, peegeldades Jeesuse Kristuse radikaalset külalislahkust.”
Kontekst: Kommentaariks samasooliste suhete kohta 2017. aastal, kui ta sai Londoni piiskopiks.
Allikas: The Gospel Herald
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 02.10.2025