Vinni vallavalitsuse distsiplinaarmenetluse materjalid näitavad piinlikku seika, kus endine vallavanem Rauno Võrno (valimisliitu peitunud Isamaa liige) kasutas süstemaatiliselt töövõimetuslehti, survestas ametnikke ning esitas maksu- ja tolliametile valeandmeid, et säilitada enda staatust vallavanemana. Kõik see toimus ajal, mil ta tegelikult viibis haiguslehel.
Dokumentidest selgub, et alates 2023. aasta sügisest kuni 2024. aasta kevadeni tehti Võrno survel korduvalt muudatusi maksu- ja tolliameti töötamise registris. Raamatupidaja Laila Sutt ja kantseleispetsialist Inga Saar tunnistasid, et kinnitasid haiguslehti ja esitasid valeandmeid endise vallavanema survel. Mõlemad ametnikud möönsid, et teadsid, et tegutsevad seadusevastaselt, kuid Rauno Võrno poolne tugev surve ja konkreetsed juhised sundisid neid alluma.
Menetluse käigus tuvastati, et Võrno töötamise kandeid pikendati ja taastati viiel korral isegi siis, kui tal oli haigusleht ja ta ei saanud seaduse järgi ametit pidada. Vallasekretär Sirje Veiman märkis distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, et tegu oli teenistuskohustuse olulise rikkumisega, mis õõnestas valla mainet ja kahjustas avalikku usaldust.
Distsiplinaarmenetluse tulemusel sai raamatupidaja Laila Sutt noomituse ametialaste rikkumiste tõttu. Kantseleispetsialist Inga Saar esitas ise avalduse ametist lahkumiseks. Mõlemad ametnikud jäid tõdema, et nende tegevus oli seadusevastane, kuid otseselt tingitud endise vallavanema survestamisest ning nõudmistest.
Olulisem kui ametnike karistused on aga asjaolu, et skeemi keskmes oli just Rauno Võrno ise – mees, kes vallavanemana seadis isiklikud huvid seadusest kõrgemale.
Juhtum on eriti kõnekas praeguses valguses, sest Rauno Võrno osaleb eelseisvatel kohalike omavalitsuste valimistel. Avalikkusele tekib paratamatult küsimus, kuidas saab vallajuhtimise usaldusväärsusest kõrvale hiilinud inimene pretendeerida uuesti rahva usaldusele.
Menetluse kokkuvõte ütleb üheselt: Võrno tegevus kahjustas oluliselt valla mainet, lõi ohu avalike vahendite väärkasutuseks ning tõi kaasa ametnike survestamise seadusevastastele tegudele. Teisisõnu – tegemist polnud eksituse või arusaamatusega, vaid sihikindla skeemitamisega.
Kui sellise taustaga inimene naaseb poliitikasse ja soovib taas saada valla juhiks, tekib paratamatult põhjendatud küsimus, kes oleks need inimesed, kes on valmis talle oma hääle andma ning võimule aitama. Paljastunud sahkerdamised näitavad selgelt, et Võrno teadis oma tegevuse seadusevastasest iseloomust aga ei kohkunud seejuures tagasi ametnike survestamisest.
Kohalik kogukond väärib ausat ja läbipaistvat juhtimist – mitte poliitikuid, kes oma ahnuse nimel eiravad seadust ja ohverdavad valla maine. Rauno Võrno juhtum on kainestav meeldetuletus, et poliitikasse naasmisel ei loe ainult loosungid, vaid ka varasemad teod.