Möödunud nädalal süüdistas Tööandjate Keskliidu juht Hando Sutter eestlasi võõravihas, mis on tuntud ideoloogide jutt. Võõravihaks on tänapäeval aga põhjust enam kui küll, nagu läbi kogu ajaloo.
Kõigepealt mõistest “võõraviha”. Eestis kasutatakse sageli mõistet “ksenofoobia”, mis tähendab tegelikult võõrahirmu, mis on üks normaalsemaid nähtusi inimkonna juures üldse, sest võõrad on alati midagi halba kaasa toonud. Kui võtta aseri-armeenia, vene-ukraina, juudi-araabia või muidki kontekste, siis on ka võõraviha üsnagi normaalne. Seega ainus taust, kus miski vale on, oleks ehk põhjendamatu võõraviha, aga seda liigub väga vähe.
Sutter hurjutabki kaasmaalasi ohtlike mõistetega, aga ta ei toetu siin reaalsusele, vaid ideoloogiale. Ehk siis kasutab ta eestlaste süüdistamisel just tausta, nagu oleksid eestlased võõraste vastu põhjendamatult vaenulikud. Aga ei ole, taust on olemas ja tugev.
Aga vaadakem maailma üldse – käivad karmid sõjad Ukrainas, Lähis-Idas, Aafrikas ja mujalgi, mitte miski ei soodusta sallivust, mida vasakliberaalid propageerivad. Ka meie kardame võõraid idapiiri tagant. Euroopa aga maadleb massimigratsiooni tagajärgedega – sellega kaasa tulnud kuritegevus, terrorism, kultuuri- ja sotsiaalsed konfliktid ja muu ei anna vähimatki põhjust üle Vahemere ja Balkani kaudu tulijaid rõõmsalt tervitada. Massiränne on hirmutav.
Sutter võiks vaadata, mis toimub Eestis. Vasakpoolsed nõuavad Palestiinat toetavatel meeleavaldustel “Jõest mereni!”, mis tähendab Iisraeli riigi likvideerimist ja selle aluseks on viha. Valitsus surub läbi kirikute ja koguduste seadust, mis tekitab vähemalt osas venekeelsest kogukonnast viha, sest represseerida tahetakse ka nunnasid. Või arvavad “sutterid”, et venekeelne kogukond suhtub Moskva patriarhaadi kiriku ahistamisse mõistvalt?
Eestlastelgi on võõravihaks põhjust piisavalt – kui me näeme 9. mail lillede panekut okupandi kuju jalamile; kui umbkeelsed teenindajad kehitavad eesti keele peale õlgu; kui taksoroolis istub must, kes ei räägi isegi inglise keelt korralikult, kuid keda on siinsetel naistel põhjust karta, seda mitme kohtuotsuse põhjal, kus võõrad on vägistanud eesti naisi pärast taksosõitu.
“Sutterid” on oma tööjõupoliitikaga ise loonud päris palju keskkonda, kus võõrad ei tundu teretulnutena. Isegi tippspetsialistina tulijad pole alati “head inimesed”. Heaks näiteks oli kord õppejõud Florian Hartleb, kes tekitas miitingul lapsevankri abiga provokatsiooni. Ka ülivajalik tippspetsialist mõnest Araabia riigist võib järgmisel hetkel olla tänaval Hamasi toetamas. Meie omad eestlased ja teised kodanikud on vähemalt osa sellest riigist ja ühiskonnast, võõrad aga toovad peale töökäte ja “aju” kaasa oma kodumaa vastuolud, mentaliteedi ja poliitika.
Võõrad pole kusagil rahu ja õitsengut kaasa toonud. Sutter aga eirab tõsiasja, et just selline võõrtööjõule orienteeritud tööjõupoliitika pole kusagil positiivset lõpptulemust andnud, mitte üheski lääneriigis. Isegi kui võõrtöökätega luuakse mingid väärtused, on nende sissetoomisega kaasnevad negatiivsed arengud sedavõrd katastroofilised, et ühiskond maksab tagajärgede eest rohkem kui saab loodud väärtusi. Ja kui põlisrahvas mattub võõraste alla, siis kellele seda arengut üldse vaja on?
Võõrastega, kes tulevad mistahes rändega, on juba see häda, et nad ei tule siia läänelikku ühiskonda lõimuma, vaid on asunud suurte kogukondade kaudu sihtriike koloniseerima. Sutter ja minister Andres Sutt ei näe ju sedagi, kui põhjalik on juba venekeelsete kolonisatsioon ja kui kiiresti tugevneb kapo andmetel islamiusuliste oma.
Hando Sutter ja Andres Sutt on võõrideoloogia emissarid.
Uued Uudised