Kui eesti lapsi rohkem sündima ei hakka, kaotab kõik mõtte. Kellega me riiki tulevikus kaitsma hakkame? Kelle jaoks me üldse väärtusi loome?. Kui eestlased hääbuvad, pole seda riikigi enam vaja, kõik teised saavad hakkama ka oblastis või europrovintsis.
“Kellele me neid relvasüsteeme ja padruneid ostame? Kes meid kaitsma hakkab? Kuidas me säilitame iseseisva riigi, kui pole mehi ja naisi, keda rindele saata, kui vaenlane peaks ründama,” küsib Raul Eamets ERR-is.
Ta kirjutab: “Huvitaval kombel ei ole madal sündimus kohalike valimiste valimiste konteksti üldse nähtav teema. Sellest isegi ei räägita. Kellele me väljaspool Harjumaad neid uhkeid lasteaedu ja koolimaju ehitame ja kallist koolivõrku üleval peame? (Väike)laste arv ju kukub ja kukub kiiresti.
Maksumaksjate puuduse üheks lahenduseks pakutakse rännet, võõrtööjõudu. Meil on lähinaaber, kes maadleb praegu kõrge sisserände tulemustega. Mõnda pealinna piirkonda ei julge ka politsei minna, räägitakse sõjaväe kaasamisest. Samuti tahetakse alandada vanusepiiri, mille eest saab hakata inimesi kriminaalkorras karistama, vanglad on täis, osa inimesi tuuakse Tartusse karistusi kandma. See on lahke sisserändepoliitika karm reaalsus.
Madala sündimuse põhjustena toome küll välja globaalsed probleemid, näiteks julgeoleku ja sõjaohu, aga seome selle iibe teemaga valest otsast.
Alustaks sellest, et meil nägi eelmisel aastal ilmavalgust 9690 last, nendest oli poisse 4900. Need on poisid, keda saaksime 19–20 aasta pärast kaitseväkke kutsuda. See arv on suhteliselt lõplik, sest isegi kui meile tuleb rändega samas vanusegrupis lapsi, siis ei pruugi neil olla selleks ajaks Eesti kodakondsust.
Neist 4900 poisist on umbes 40 protsenti kaitseväe kõlblikud, kui praegust praktikat arvestada. Arvata võib, et tulevikus on see osakaal veel väiksem. Järelikult saaksime püssi alla umbes 1960 noort. Arvestades, et selle aasta esimese kaheksa kuuga on juba sündinud 537 last vähem kui eelmisel aastal, siis järgnevatel aastatel on need arvud veel väiksemad. Karta on, et sellel aastal on meil sünde lõpuks kokku alla 9000. Meie kaitseväe vajadus iga-aastaseks ajateenistuseks on umbes 4000 noort aastas. Isegi kui me tüdrukud juurde paneme jääb ikka inimesi puudu.
Kellele me neid relvasüsteeme ja padruneid ostame? Kes meid kaitsma hakkab? Kuidas me säilitame iseseisva riigi, kui pole mehi ja naisi, keda rindele saata, kui vaenlane peaks ründama?”
Riiklik poliitika pole taasiseseisvusaastatel vähimalgi määral eestlaste sündimust toetanud, Reformierakonna valitsedes on sellele lausa vastu töötatud. Ainult EKRE muretseb tõsiselt eestlaste saatuse pärast.
Uued Uudised