Massimigratsioon on Euroopa Liidu kaosesse paisanud. Kes on käinud EL-i de facto pealinnas Brüsselis, see teab, kui täis on see linn mustade ja tõmmude meeste jõuke ja seda öö otsa. Kuigi uudistes seda poliitkorrektselt ei tunnistata, on Euroopa katastroofilise kuritegevuse taga sisseränne.
Belgia kaitseminister Theo Francken teatas, et ta võib juba enne aasta lõppu lasta sõduritel Brüsselis patrullida. Valitsus on kasvava surve all, et piirata vägivallakuritegevust ja taastada pealinna kord. Kohalike meediaväljaannete teatel on sel aastal Brüsselis toimunud umbes 60 tulistamist, milles on hukkunud kaks inimest.
Eelmisel kuul nimetas julgeoleku- ja siseminister Bernard Quintin olukorda „katastroofiks“. Kurjategijate jõugud olevat „järjekindlalt julgemad“. Seetõttu surus ta peale ühiste politsei- ja sõdurimeeskondade kasutuselevõttu. Need peavad patrullima „kuritegevuse kuumades punktides Brüsselis“ ja tekitama „šokiefekti“.
Laupäeval Le Soirile antud intervjuus ütles Francken, kes on flaami rahvusliku partei N-VA liige, et tal pole sõjaväe kasutamise vastu midagi. Ta rõhutas siiski, et see peab olema juriidiliselt õigustatud ja piirduma oluliste julgeolekuülesannetega.
Francken, kes on tuntud oma karmide seisukohtade poolest migratsiooniküsimustes, ütles: „Olen alati avatud julgeoleku suurendamisele Brüsselis. […] Olukord on muutunud dramaatiliseks nii julgeoleku kui ka poliitilisel ja ühiskondlikul tasandil.“ Pealinna rahutustel on ka „mõju ümbritsevatele piirkondadele“. Oma avaldustes jättis ta lõpuks võimaluse sõjaväe tõepoolest oma kodanike vastu patrullima saatmiseks. Francken selgitas:
„Julgeoleku eest vastutab politsei, mitte armee. Kui siseminister mind selleks palub, saab see kaitseministeeriumi ülesandeks, kes peab riiki kaitsma. […] Kas on võimalik saata sõdurid tänavale juba enne aasta lõppu? Ma ei ole öelnud ei ‘jah’ ega ‘ei’.“
Brüsseli riigiprokurör Julien Moinil teatas varem, et linnas on augusti keskpaigaks registreeritud 57 tulistamist ning ta kutsus üles koordineeritud võitlusele jõukude vastu. Oma hoiatusega, et „iga Brüsseli elanik ja iga kodanik – ükskõik kes – võib saada eksinud kuulist tabamuse“, rõhutas Moinil vägivallakuritegude kasvavat ohtu Belgia pealinnas.”