Hiljuti kirjutas Sven Sildnik palju laineid löönud loo “sünnitavatest inkubaatoritest” ja see pani paljud inimesed kommenteerima teemat, kas, miks ja kuidas lapsi juurde sünnitada. Mõned toetavad kommentaarid.
“Ma saan EKRE-st aru, seal on kristlased koos, moraal ja puha, aga kui seda abordiasja vaadata, siis miks te pabistate? Konservatiivse mõttelaadiga naised nagunii hoiduvad abordist, juba maailmavaate pärast. Las liberaalitarid ja sotsitarid teevad aborte pealegi, kasvõi ülepäeva, nii jäävadki sündimata lapsed, kellest kasvatatakse nagunii revolutsioonisõdurid. Milleks neid nikakalantare ja hannahlahesid juurde vaja on? Kuna laste ja sündimuse vastu on peamiselt vasakleer, siis las nemad hääbuvad (kuigi jah, hääbub kogu eesti rahvas, sest eluvastaseid pole vähe).”
“Äsja liikus sotsiaalmeedias pilt ühest tuntud artistist ja kui ma ei eksi, oli see lauljatar Miley Cyrus, kelle kohta küsiti, et mis temaga juhtunud on, oli alles ilus noor naine ja nüüd… Pildi pealt tundus küll, et midagi hullu pole juhtunud, ta leidis endale uusidentiteedi ja ei näe enam välja sellise… loomulikuna. Pseodoliberaalses ühiskonnas toimubki massiline suunatud identiteetide hülgamine ja uute otsimine, mille nimel lõigatakse kõik oma juured katki. Tekivad olevused, kes pole enam päris inimesed.”
“Ma ei saa aru neist noortest naistest, kes nõuavad abordiõigust, seda mitte erilise hädaabinõuna, vaid “igaks juhuks”. Kas nad ei mõtle, et nende emad võisid ka mingil hetkel kaalutleda, et kas teha abort või mitte, ja kui otsustasid mitte teha, siis päästsid selle tänase marufeministi elu, võimaldades tal sündida? Või siis veendumus, et mina lapsi ei taha – kui juba teie emad oleks samamoodi mõelnud, siis teid ju täna siin ussitamas poleks!”
“Eestis propageerivad lastetust peamiselt naispoliitikud ja karjäärinaised laulavad mõnuga kaasa. Aga vaatame asja teistmoodi: kõrgetele kohtadele jõuavad ju targemad naised, kellel on hea geenimaterjal. Nende lastest loobumine tähendab seda, et radikaalfeministlikust propagandast haaratuna loobuvad naised (ja kahtlemata ka mehed) oma häid geene edasi andmast, nad suretavad oma suguvõsa välja ja targad lapsed jäävad sündimata (kehvem mees- ja naismaterjal aga jätkab).
“Avalik ruum tuleb tagasi anda naistele, kes mõtlevad nagu Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kes ütles võimule saades: ma olen naine, ema, itaallanna ja kristlane. Need on naised, kes peaksid maailma tegemisi rohkem määrama ja meie, mehed, peaksime neid igati toetama.
Tõelised mehed ja naised, ärge minge kaasa naiskomissaride narratiividega, las marufeministid ja mehed, kellel on küll viiking Ragnari soeng ja habe, aga retuusid ja kõrge kontsaga kingad jalas, elavad oma mullis. Ärgem laskem neil sundida meid nende võitlustega kaasa minema, ignoreerigem neid. Elagem oma elu, kus on mehed, naised, armastus, lapsed, pere. Me saame oma elu elada nii, et hoiame traditsioonilisi väärtusi, kaitseme neid ja oleme õnnelikud, las nemad õelutsevad omaenda vaimse okastraadi taga.”
“Las lesbid ja feministid mõuravad, ärge tehke neist välja. Neil ei tohi lihtsalt lasta endast üle karjuda, Eestis on küllaga neid, kes tahavad lapsi, oleme meie oma maailmas ja olgu nemad omas, ärme laseme ainult neil avalikku arvamusruumi üle võtta.”
“Praegu vaieldakse palju naiste rolli üle. Liberaalne ühiskond rõhub sooneutraalsusele ja -muutmisele, naiselikkusest ja emadusest loobumisele, abordikultusele, samasoolistele suhetele, karjäärile ja paljule muule. See on Euroopa Liidus ja kogu läänelikus ruumis riiklik, poliitiline, ideoloogiline ja ühiskondlik trend.
Vaadakem siiski ringi. Väga paljud naised on säilitanud naiselikkuse, nad tahavad lapsi ja peret, suhet vastassooga, nad tunnevad uhkust selle üle, et on naised, nad ei häbene oma keha… Neid naisi on alles tohutult, kuigi nooremad põlvkonnad minetavad üha enam naiselikkust selle traditsioonilises vormis. Nad ei ole oma tuulest kerkinud seelikusabast haaranud kelmikad Marilyn Monroe`d, vaid on Aleksandra Kollontai moodi naiskomissarid, keda tutvustatakse Vabamus.
Mart Helme ütleb alatasa, et ei tohi lasta vasakliberaalidel oma narratiivi kehtestada. Miks me oleme andnud naisküsimuses sõnaõiguse marufeministidele, lesbidele, transnaistele, naiselikkusest loobujatele? Nad on ju kogu avaliku ruumi endale haaranud! Tõsi, võimul on neid toetavad poliitilised jõud, aga need saab varupingile saata.”
Allikas: sotsiaalmeedia