EKRE Lõuna-Eesti poliitik Mati Kuklane kirjutab juba asetleidnud rikkumistest valimistel. Selle taustal võib nentida, et Eestis on meeletult soodne keskkond valimispettusteks.
Mati Kuklane jutustab sellest, kuidas ühes hooldekodus oli vanainimese ID-kaart, mitte tema, vaid töötajate käes ja et teatud võimuinimesed külastavad üksikuid vanainimesi, ilmselt neid “aidates õigesti valida”.
Valimistelt saabki kohe ümber minna üldisesse netikeskkonda, kus toimuvat kirjeldab hästi BNS-i uudis: “Möödunud ööpäeval registreeris politsei- ja piirivalveamet kokku 97 teadet telefoni- ja internetikelmusest ning kümnel juhul tekitati inimestele varalist kahju kokku ligi 88 600 euro ulatuses.”
Paar näidet. Tallinnas sai 65-aastane mees kõne Tervisekassa nimel helistanud petturilt. Suhtluse käigus edastas kannatanu enda Smart-ID PIN-koodid. Kannatanu nimele võeti laenu Bondorast ning kelmid lasid kannatanul selle raha kanda võõrale pangakontole. Kahju on 7900 eurot.
Tallinnas sai 42-aastane mees kõne Sotsiaalkindlustusameti ja panga nimel esinenud kelmilt. Suhtluse käigus edastas mees enda isikukoodi ning PIN-koodid. Kannatanule tekitati kahju 4000 eurot.
Tallinnas helistasid petturid 25-aastase naisele ning saatsid kannatanu koju kullerina esinenud inimese, kellele kannatanu andis oma sularaha ning pangakaardi koos PIN-koodiga. Kannatanule tekitati kahju 4700 eurot.
Need juhtumid ei ole seotud valimistega, vaid tegu on raha väljapetmisega. Aga pange tähele, kui lihtne on nii vanadelt kui noortelt paroole välja petta, seda vaesel ajal, kus inimesed peaksid oma raha eriti hoidma. See toimub netikeskkonnas, kohas, kus mängitakse ametiasutuste nimedega, et andmeid kätte saada. Inimesed aga on väga naiivsed, nagu näha, ei teki isegi mitte kahtlusi.
Naastes e-valimiste juurde: need toimuvad samamoodi netikeskkonnas ja paroolidega. Arvestades seda, kui palju on meil inimesi, kes laiskusest, ükskõiksusest, pettumusest või muust põhjusest tingituna valimistel ei käi, on võimalik viia valimispetturlus samale tasemele, mis raha väljapetmisel. Lihtsalt paroolid kätte saada ja tegutseda.
Kohalikud vallaintrigandid peaksid teadma, kes nende kodukandis üldse valimas ei käi. Siis saab sellisele inimesele helistada, väita, et tema nimel valitakse, küsida paroolid ja ise siis “ära e-valida”. Me muidugi ei tea, kas nii saab, aga kui pangast raha kätte saab, siis miks mitte e-valimiste e-häält?
Valimisjaoskonnas pabervalimisega on lihtne ja turvaline. Kuigi ka seal on võltsimine võimalik, on tõenäosus võrratult väiksem kui ebaturvalises küberruumis, kus liiguvad koos lihvitud petturid ja ülinaiivsed lihtinimesed. E-valimised võivad küll libedalt töötada, aga seal on ka meeletu ruum võltsimisteks, varastamisteks ja petmisteks, mida jaoskonnas pole.
Veelkord: ega absoluutne enamus maailma riikidest ilmaasjata e-valimistest hoidu – näiteks Soome ja Šveits on otse öelnud, et need on liiga riskantsed. Praegu on riskiks veel ka Kremli võimalik sekkumine valimistesse, kui võtta üleüldist narratiivi. Eestis aga millegipärast nendega jätkatakse kõige kiuste. Ja me võime aimata, miks.
Uued Uudised
