Üha enam jääb Eestis mulje, nagu oleks totalitaarses riigis, ja seda just valimiste ajal. Valimissüsteemi suhtes on suured kahtlused, e-valimised diskrediteerivad ennast juba kasvõi lihtlabaste rikkumiste tõttu, neid ei usalda Riigikantselei tellitud uuringu järgi 42 protsenti inimestest, aga kõik jätkub raudse tuimusega.
Enne valimisi on tugevnenud tsensuur. Uute Uudiste toimetajal ei lubata postitada Facebooki EKRE-ga seotud keskkondadesse põhjendusega “Piirame seda, kui sageli saad teatud aja jooksul postitada, kommenteerida ja muid toiminguid teha, et kaitsta kogukonda rämpssisu eest. Võid hiljem uuesti proovida.” Juba päevi uuesti proovides on blokaad endine. Sotsiaalmeediast on kõrvaldatud populaarne blogija Lauri Jürgenson.
Tsensuur töötab täie rauaga. Kui paljude valimiste puhul räägitakse Venemaa sekkumisest, siis kas see on Brüsseli sekkumine? Muide, Kremli mõjutustegevusest Eesti valimiste puhul rääkida ei taheta – see tõmbaks tähelepanu e-valimiste ebaturvalisusele.
Ilmselgelt on näha kogu süsteemi vastutöötamine – valimiste korraldusest kuni meediani – opositsiooni tegemistele.
Mis üldse Eesti valimistega toimub? ERR kirjutab: “Portugalis toimusid pühapäeval kohalike omavalitsuste valimised, kus suurima häältesaagi sai Sotsiaaldemokraatlik Partei.” Teistes riikides toimuvad valimised ühel päeval, aga Eestis terve nädala. Et oleks võimalik valimistulemuste kallal tööd teha?
Eesti valimisteenistus paistab silma ääretu võimutruudusega. Võib mistahes kaebusi ja vaidlustusi sisse anda, need ei jõua kuhugi.
Me olemegi “vaikivas ajastus”. Valime, aga ei vali ka. Tundub, et kusagil on kõik juba ära otsustatud.
Olid kunagi ajad, mil sõnavabadus oli Lääne demokraatia prioriteet. Nüüd laskume ka siin Eestis Venemaa ja Hiina tasemele.
Uued Uudised