BNS vahendab üht uuringut, mis tänavu on keskendunud sellele, kuidas inimesed oma töökohas ja igapäevaelus tarbimisotsuseid tehes enda hinnangul oma tõekspidamistest ja väärtustest lähtuda saavad ja seda ka teevad. Samas on huvitav üldhinnang.
Nõustamisettevõte Miltton New Nordics avalikustas värske ühiskondliku sidususe uuringu tulemused, mis toovad esile murettekitava suundumuse: üha rohkem Eesti inimesi tunneb, et nende võime oma väärtustel põhineva tegevusega midagi oma elukeskkonnas või kogukonnas mõjutada nõrgeneb.
Ühiskondlikke muutusi tajutakse vaenulike ja heidutavatena, kolmandikus vastanutest tekitab avalik arutelu negatiivseid emotsioone. Enese arendamiseks või teiste inspireerimiseks napib võimalusi ja energiat.
Mullu esmakordselt toimunud Milttoni ühiskondliku sidususe uuring analüüsib, kuidas inimesed tajuvad tänapäeva muutuvas ja keerulises maailmas oma agentsust ehk võimet tegutseda mõjusalt vastavalt oma väärtustele ja tõekspidamistele.
Inimeste ja kogukondade tegutsemist ja suhteid mõjutavad ühiskonnas erinevat laadi hõõrumised, olgu nende põhjused kultuurilised, ühiskondlikust ülesehitusest tulenevad, emotsionaalsed või kõiki nimetatud aspekte sisaldavad. Uuringu eesmärk on anda Eesti ettevõtetele ja riigile näpunäiteid, kuidas neist pingetest aru saada ja neid võimalust mööda leevendada.
Tänavuse uuringu tulemused näitavad selget suundumust: eestimaalased tajuvad, et nende väärtuspõhiste otsuste ja tegevuste mõju väheneb ning suur osa inimestest näeb ühiskondlikke arenguid vaenulike ja heidutavatena. Lisaks tekitab avalik arutelu jätkuvalt kolmandikus Eesti elanikes peamiselt negatiivseid emotsioone. Positiivse külje pealt on väga negatiivne suhtumine muutustesse ja tulevikku võrreldes 2024. aastaga pisut vähenenud. (BNS)
Negatiivse fooni on loonud eriti just Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsemine.