E tuleb sõnast eesel. Meie peenema rahva parketidemokraatia on sõna otseses mõttes debiilne. Kroonuaadel on tugeva vaimse puudega. Lollid nagu lauajalad, kui maakeeles väjenduda. Tõsiselt, me oleme jõudnud mandumise ja degenerantide laamendamisega nii kaugele, et tuleb kaaluda kodakondsusest loobumist. Vaadake Objektiivi e-valimisi paljastavat saadet, see on rõve.
Toimuvat on võimalik kirjeldada ainult kui dementsuse ja korruptsiooni pornot. Kui üldse kunagi on tehtud mõni saade, mis ühe nurjunud riigi alustalad tunni ajaga lammutab, siis on see siin teie ees. Halastamatult loogiline, iga argument on faktidega kaetud, pettus on nagu peo peal – seda kõike me teame niigi, kas just detailides, aga üldjoontes kindlasti. Mis on aga üllatav, see on nende degenerantide vaimne võimetus.
Meil on riigipööramine nii kavalalt tehtud, et valimisi võib panna majandama sõna otseses mõttes lamba. Võin selgitada, on valimised, on protseduurid, midagi on, see kõik on kaugel ideaalest ja funktsioneerivast, aga vähemalt valimisi saab mingis osas vaadelda. Mõistagi on pidevalt vaatlejaid välja visatud ja kohal viibib politsei. Politseid on e-demokraatia ema.
Mingi võtmemanamise pull korraldatakse Riigikogus ja nii vara hommikul, et lõunaosariiklased ei jõua muidu kohale, kui peavad kas eelmisel päeval pealinna hotelli kolima või keset ööd mööda vabariiki ringi hilpama, ette teatama oma saabumisest, registreerima, mis kõik. Jube ebamugav, alandav ja kohta kätte näitav, aga see selleks.
Asjad, mis peavad olema vaatlejatele enne valimisi kättesaadavad, ei ole, paberid mis peavad olema vormistatud, ei ole. Midagi lõpuks ikka kokku pusserdatakse. See on valimine, ma rõhutan valimine, valitsuse mehitamise mehhanism. Kuskilt kargab välja mingi audiitor, keegi ei saa aru, kuidas just, aga töö käigus selgub mõndagi.
Jutt läheb liiga keeruliseks, aga tegelikult on kõik väga lihtne. Aga läheme konkreetseks, ei tea kust välja võetud arvutist manatakse esile võti, selline kaardi moodi võti, tähtis asi, mille kasutamine on samm-sammult paika pandud. Käib nii, et turvakleeps maha, kaart masinasse ja kohe turvakleebis peale tagasi.
Kas kõik said aru? Võimalik, et ei saanud, vähemalt audiitor ei saanud. Auditionu saatis võtmega asjapulgad võtmega ringi jalutama, teeme ringi ära, siis menetleme ja nii need võtmed siis jõlkusidki ringi ei tea kus oma kümme minutit, võibolla ka veerand tundi. Asjatundjad väidavad, et selle kaartvõtme kopeerimiseks kulub sekundeid ja valimised ongi tehtud.
Vaatlejad vaatavad, asi ei ole õige ja teevad, mida nad peavad tegema, räägivad, kirjutavad, kaebavad, kuidagi nii see käib. Siiani on kõik justkui ok ja peaks ka vussis asja korda saama. Aga ei saa, sest süsteem on debiilne ja süsteemiinimesed eriti kavalad krantsid. Oled vaatleja, vaatled ja kaebad, kaeba jumala rahus, midagi sellest ei muutu.
Peaks ju muutuma, ikkagi kaebus. Vastutav ametnik, juhtumise viisi maailma kõige nürim pliiats, vastab kaebusele, pole vahet, kas ta vastab, mää, mõmm-mõmm või ime muna, sellega on menetlemine lõppenud. Antud juhul siis ametnik valetas, videosalvestusest on kõik näha, oli nii nagu kaebuses – tüüp peksab rämedalt segast, aga edasi kaevata ei ole võimalik. Milline hiilgav debiilsus.
Me võime vaadelda seda, mis on vaadeldav, võime isegi politsei valvsa pilgu all kaebuse esitada, aga kõik sõltub ikkagi ainult paari lambapea omavolist ja see jääbki nii, ei aita kohus ega Jumal taevas. Korruptsioon on totaalne ja täiesti debiilne. Süsteem on loll ja seda majandavad isikud nagu juba eelpool mainitud – ideaalilähedased lauajalad.
Samas on süsteem täiesti lollikindel, riku kasvõi kõiki reegleid, ehkki neid ei ole ülemäära palju, saa kasvõi tuhat kaebust selga, pettus läheb segamatult edasi, sellises Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus ja NATOS me elamegi. Meie silmad on seda näinud, kahtlusi ega kõhklusi ei ole – riik on nurjunud.
Mingit menetlust ega protseduuri valimisi võltsivate seapeetide korralekutsumiseks ei ole. Mõni debiilne tross haliseb midagi ja kogu lugu. Objektiivi saate moraal on ühemõtteline ja selge, e-valimised tuleb koheselt peatada. Nõus, tuleb peatada, eelmiste tulemused tühistada, kaagid ja koerajalad vastutusele võtta.
Aga kuidas? Juriidiliselt ja riigiõiguslikult on viimane instants ametniku debiilne soig. Millegipärast näib see debiilsus alati olevat kriminaalne ja suunatud demokraatia rüvetamiseks ning põhiseadusliku võimu kukutamiseks. Selline mulje põhineb meile esitatud faktidel. Iga valimistross võib teha mis heaks arvab ja mitte midagi ei juhtu ja ikkagi valib 200 000 matsi täie e-pasaga.
Vaevalt et mõni e-valija siiani on suutnud lugeda, mina oleks küll sellises olukorras ennast kuuseoksa külge riputanud, aga kui on treneeritud südametunnistus, siis minge õigel päeval valima ja parandage paberist sedeli abil oma andestamatu ja debiilne viga. See on tehniliselt võimalik juhul, kui telekast ei tule midagi väga huvitavat, alasti ahvatlust või midagi sellist.
Mind täitsa kõnetab, mis nüüd edasi saab, pühapäeval arutatakse lauajalgade seltskonnas EKRE kaebust, liigub selline info. Lootused ei ole ülemäära kõrged, siiani ei ole pupill valgusele reageerinud, miks nüüd peaks? Kas järsku hakkas häbi? Või ilmub mõnele debiilikule Viktor Kingissepa vaim ja ütleb, ära tee, lõpeta pull, ma proovisin, pekki läks kõik, ei maksa jamada, sellest tuleb ainult häda ja viletsust.
Kõike võib ette kujutada, kõigest võib aru saada, aga e-debiilsus on ikkagi täiesti üle mõistuse. Teoreetiliselt on ainult üks väljapääs pooletoobiste hirmuvalitsuse alt, tuleb valida ainult paberil, te ju teate mis on paber ja tuleb valida Sven Sildniku poolt lähenevatel Riigikogu valimistel. Vali paberil, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 18.10.2025