Valimised on lõpusirgel ja hea oleks veel kord üle vaadata erakondade valimisloosungid Tallinna näitel.
Reformierakond lubab Tallinnas eestimeelset valitsemist ja põhjamaist pealinna. Poliitoravate valitsedes on Eesti ja eriti Tallinn põhjalikult venestunud ning “põhjamaisus” on nüüdseks juba läbi kukkunud linnalegend, eriti selle valguses, kuidas Stockholmis lõhkevad tõmmude meeste granaadid. Selliseid lollusi oma “eestimeelsusest” võib rääkida vaid see, kel e-valimised kontrolli all.
Sotsid lubavad hoida ausat joont. Meenub oligarhipoeg Jevgeni Ossinovski kolmekordne linnapeaks valimine – kui ei läinud läbi, moositi saadikuid ja uuele ringile, alles kolmandal korral õnnestus. Härrassotsid on korruptiivsuses samal tasemel nagu Keskerakonna toiduahel enne neid, nad on ehk hullemadki.
Eelmistel valimistel “Johhaidii” karjunud Eesti 200 räägib mingist uuest põlvkonnast, samas aga on nende plakatitel enamasti “vanad vettinud mägrad”. Kui plakatil ongi mõni noorema põlvkonna esindaja, siis on see kas maaeluline naiivitar Hendrik Johannes Terras, kes oma põlvkonda teadmiste vähesusega vaid häbistab, või siis Johanna-Maria Lehtme mõõtu noored naised.
Isamaa lubab muutusi. Kui nemad Tallinna linnakoalitsiooni läksid, muutus kõik ainult halvemaks. Res Publica ülekaaluga ja teiste erakondade prügikastiks saanud Isamaa ei taha healoomulisi muutusi, talle meeldib stagnatsioon, kus miski nende võimupiruka juures olemist ei häiri. Isamaa “muutusi” valides saab paigalseisu.
Keskerakond tahab ummikust välja. Tallinnas mõnes mõttes loogiline loosung, linn on nii otseses, kaudses kui kolmandas mõttes ummikus, aga Keskerakonnal on varasem valitsemistaak, mis pole paljudele hea meenutus. Keskide õnneks on “euromeelne” võimuliit asjad veelgi hullemaks ajanud.
Parlamendivälistest tasub peatuda “parempoolsetel” – vähem makse, rohkem vabadust. On väga naiivne uskuda, et see Isamaast välja kasvanud Reformierakonna hingesugulane makse alandama hakkab ning prokuröripartei ei anna küll mingeid vabadusi, pigem jätkab praeguse võimu kurssi jälgivale ja repressiivsele seadusandlusele.
Ja viimaks “Muidugi EKRE”. Pretensioonikas, aga tõsine ja lihtne.
Valimistulemustest selgub peagi, kas erakonnad oskasid ennast tõestada.
Uued Uudised