Hiljutised juhtumid, sealhulgas katse tappa Belgia peaminister Bart De Wever lõhkeainedrooniga, teated droonide kasutamisest vanglatesse keelatud esemete toimetamiseks ning korduvad sissetungid EL õhuruumi lennuväljade lähedal, paljastavad kasvava haavatavuse: odavad ja laialdaselt kättesaadavad droonid võivad muutuda surmavateks relvadeks.
Olemasolevad õhukaitsesüsteemid on kulukad ja sobimatud madalal kõrgusel parvena kasutatavate droonide puhul. Euroopa riigid seisavad silmitsi uue ohuga.
Kui Brüssel räägib „droonimüürist“ koos andurite ja häirijatega, siis Ukraina kogemus ja korduvad ebaõnnestumised droonide peatamisel kõrge turvalisusega aladel näitavad, et need plaanid on vaid osa lahendusest.
Euroopale on vaja taskukohaseid, mobiilseid ja tsiviilohutuid vastumeetmeid, püsivat investeeringut kodumaise droonivastase võimekuse arendamisse ning rangemaid kontrollimeetmeid mitmekülgse kasutusega droonide üle, mis võimaldavad nende relvastamist.
See on suveräänsuse ja julgeoleku probleem: tsiviilisikute, vanglate, transpordisõlmede ja poliitiliste tegelaste kaitsmiseks on vaja kiiret operatiivvõimekust, realistlikku hanget, mis keskendub skaleeritavatele kaitsesüsteemidele, ning koordineeritud riiklikke meetmeid, et takistada vaenulikel tegijatel kätte saada õhust rünnakuks vajalikud tööriistad ja teadmised.
Belgia peaministri atendaadikatse näitab, et islamiterroristideni on uued tehnoloogiad juba jõudnud ja ilmselt pole kaugel aeg, mil esimene terroriakt tavalise olmedrooniga ka teoks saab.
Uued Uudised