23.10.2025
Seekordsed valimised polnud ausad.
Maailmas on suur hulk riike, kus valimised toimuvad lihtsalt – ühel päeval tulevad inimesed jaoskondadesse ja panevad oma paberhääle kasti. Lihtne ja loogiline. Eestis kestab nädal aega arusaamatu mäsu, valimised on masinas ja kontrollimatud, paljud inimesed segaduses ja rahulolematud, ühiskond lõhki.
Eesti valimised ei ole normaalsed ja on demokraatlikule riigile ebakohased, seda enam, et mujal maailmas kasutavad e-valimisi ainult totalitaarsed riigid.
Hämmastavalt suur hulk on neid inimesi, kes valimas ei käi – sel korral tervelt 40 protsenti. Kuigi nende seas on ka ükskõikseid, on mittevalijate põhimass siiski konservatiivse maailmavaatega – need on inimesed, kes Eesti valimiste efektiivsusesse ei usu, nad peavad sellist riiki ebademokraatlikuks ja arvavad, et nende hääl nagunii midagi paremaks ei muuda. Ilmselt puudub neil inimestel lisaks valimistahtele ka kaitsetahe ja seal võimurid juba võltsida ei saa…
Kahjuks on praegu just neil inimestel, kes nii usuvad, tekkinud oht, et nende hääl kasutatakse nende teadmata ära. Valimiste võimalikud võltsijad teavad juba neid, kes on aastaid valimistest kõrvale jäänud ja on väga tõenäoline, et nad käivad ikkagi valimas, ainult enda teadmata. Ehk siis keegi kuskil hääletab nende eest ja suunab hääle sinna, kuhu vaja. Viimastel valimistel oli näha, et ka paberhääletusel on vaja vaid isikukoodi ja mistahes “õige” valimisametnik hääletab kõrvalejääja eest ära. Omavalitsustes pole raske inimeste andmeid saada. Võltsimistest e-süsteemis ei maksa rääkidagi.
Seega peaksid ka need, kes valimas ei käi, ikkagi välja tulema ja kasvõi oma sedeli ära sodima, et hääl kellelegi ei läheks, kuid nad oleks ikkagi valinud ja nende häälega on juba raskem manipuleerida. Valimispäeva viimastel tundidel jaoskonda tulles saab vaadata ka seda, kas keegi juba nende eest e-hääletanud pole.
Mittevalimise teeb absurdseks ka see, et reaalselt valitakse ka mittevalija eest ära – kui valijad annavad hääled sotside, Eesti 200 või poliitoravatele, siis valivad nad riigihukutajad võimule ka 40% mittehääletanute eest.
2027. aasta Riigikogu valimisteni on jäänud poolteist aastat ja need valimised tuleks kujundada kindlasti sellisteks, et võltsijatel oleks kui mitte võimatu, siis väga raske tulemust mõjutada. Kohalike volikogude valimistest on palju õppida.
Uued Uudised