26.10.2025
Saksa tuulikumonstrumid tuulevaikuses.
Pikka aega Euroopa majandusmootorina esitletud Saksamaa on nüüd selle nõrgim lüli. Kaks aastat majanduslanguses olnud Saksamaa on SKP kasvu poolest paiknenud euroala madala keskmisega riikide hulgas koos Austria, Läti ja Eestiga.
Tootmine on töötlevas tööstuses alates 2020. aastast vähenenud, nii töötlevas tööstuses kui ka mäetööstuses (– 4,8% 2025. aastal), keemiatööstuses, metallurgias ja paberitööstuses (- 7,5%).
Pankrotid on alates 2021. aastast pidevalt kasvanud (+ 9,4% 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga), sealhulgas Saksamaa tööstuse lipulaevade hulgas: 120-aastane ettevõte Mayer & Cie esitas pankrotiavalduse; Brüder Schlau kontsern on pankroti äärel; Gärtner Pötschke on likvideerimisel…
Koondamisplaanid kiirenevad ka teistes ettevõtetes: Lufthansa vähendab oma töötajate arvu 2030. aastaks 4%, Bosch 10%, Ford loobub elektriautode akude plaanidest ja koondab selle tulemusel töötajaid… Töötuse määr ulatus 6,3%-ni, mis on kümne aasta kõrgeim tase.
Kuidas seda olukorda seletada?
Ebaõnnestunud energiapööre
Esiteks koges Saksamaa 2022. aastal energiakatastroofi. Kuni selle ajani said leibkonnad, ettevõtted ja tööstused kasu odavast energiast tänu Venemaa gaasi impordile. Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitamine 2018. aastal oli suunatud kivisöest loobumisele, aga ka tsiviilotstarbelisest tuumaenergiast l’Atom-Moratorioorium’i raames. Saksamaa on tõepoolest otsustanud investeerida massiliselt taastuvenergiasse (see on kuulus Energiewende). Need moodustasid 2024. aastal 58% elektrienergia kogutoodangust ja 55% sisemajanduse kogutarbimisest.
Ukraina sissetung oli pöördepunkt: Saksamaa valitsus otsustas enam mitte sõltuda Venemaa fossiilkütustest. Erinevalt teistest Läänemere rannikuriikidest ei olnud Saksamaa ehitanud ühtegi LNG-terminali ega veeldatud maagaasi (LNG), et kompenseerida Venemaa impordi vähenemist. Valitsusel ei jäänud muud üle, kui importida palju kallimat energiat muuhulgas Norrast, Hollandist ja Belgiast.
Elektrienergia hinnatõus on takistanud ettevõtetel konkurentsivõimet säilitada, eriti neil, kes vajavad selle tootmiseks kõige rohkem energiat (keemia-, metallurgia-, klaasi-, paberitööstus…). Seetõttu kaalus 2025. aastal 73% Saksamaa tööstusettevõtjatest kolimist.
Samuti kannatab Saksamaa majandus ekspordisektori languse all, kuigi see sõltub sellest suuresti (5,73% SKPst 2024. aastal) – palju rohkem kui Jaapan, Hiina, Prantsusmaa või Ameerika Ühendriigid. See sõltuvus ekspordist muudab aga riigi haavatavamaks rahvusvahelise nõudluse languse suhtes.
See teine punkt on tihedalt seotud esimesega: Saksa ettevõtted on kaotanud rahvusvahelises konkurentsis konkurentsivõimet ja alates 2022. aastast on Hiina, Saksamaa peamine importija, vähendanud oma importi, eriti tööstusmasinate ja autode osas. Samal ajal konkureerivad Hiina ettevõtted Saksa ettevõtetega, ujutades Euroopa turge üle vastusena Ameerika tollimaksudele.
Võlg ja eelarve triiv
Kaitse- ja taristuinvesteeringuteks on valitsus otsustanud riigi võlakoormat halvendada, mis on täielikus vastuolus traditsioonilise eelarvedoktriiniga. Eelarve kuldreeglit, mis mängib rolli võla ohjeldamisel (Schuldenbremse) ja mis on sätestatud Saksamaa põhiseaduses 2009. aastal, reformis Bundestag 18. märtsil 2025. Nüüdsest soovib Saksamaa massiliselt investeerida ja laenu võtta. CDU/CSU ja SPD toetatud reform näeb muu hulgas ette 500 miljardi euro suuruse erifondi loomise kaheteistkümne aasta jooksul taristu ja kliima “kaitseks”.
Seega, 2025. aasta septembris Saksa päevalehe Bildheadline: Saksamaa rahandus on kokkuvarisemise äärel, „viidates Liidukontrollikoja 2026. aasta eelarve aruandele. Peaaegu iga kolmas euro kulutatakse „krediidile“, mis tähendab, et föderatsioon „ei suuda enam oma tuludest riigi olulisi ülesandeid jätkusuutlikult rahastada“.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja rahandusminister Lars Klingbeil kavatsevad 2029. aastaks võtta täiendavalt 851 miljardit eurot võlga, samas kui föderaalvõlg on alates 2020. aastast juba suurenenud 46%. Liidukontrollikoja jaoks on nende uute võlgade oht „intressikulude märkimisväärne suurenemine“: 2029. aastal võiks iga kaheksas maksutulu euro olla suunatud intresside maksmisele.
Saksamaa riigivõlg on teiste Euroopa riikidega võrreldes kindlasti suhteliselt kontrolli all: 2024. aastal 62,5% SKPst, võrreldes ELi keskmise 81%-ga SKPst (see on Soomes 82,1%, Hispaanias 101,8% ja Prantsusmaal 113% SKPst). Oht on see, et Saksamaa jääb jäädavalt Keynesi loogikasse kinni, riskides destabiliseerida Euroopa eelarvelise ranguse mudelit ja õõnestada stabiilsuspakti kuuluvate euroala riikide usaldusväärsust.
Saksa mudeli lõpp?
Saksamaa maksab täna ökosotsialismi tagajärgede eest, mis on väljendunud oma energiasuveräänsuse nõrgenemises ökoloogiliselt inspireeritud ideaalide nimel. Ideoloogiline valik loobuda tuumaenergiast – kuigi see eraldab 40 korda vähem CO2-te kui gaas – on muutunud tööstuse enesetapuks. See kriis ei ole tsükliline, see on kümnendi pikkuste poliitiliste vigade tulemus.
Élodie Messéant
Allikas: Contrepoints