28.10.2025
Migrandid Naurul – ikka noored mehed.
Võib-olla teavad vähesed eestlased Nauru tragöödiast – riigil oli kunagi suur fosforiidivaru, kuid see kaevandati viimse kübeni välja, saadud raha lihtsalt kulutati ära ning nüüd pole 21,3 ruutkilomeetrilisel saareriigil (Kihnu suurus on 16,4 ruutkilomeetrit) millestki elatuda peale migrantide ja võõrvangide.
Pankrotistunud Nauru sai majandusabi ka Venemaalt selle eest, et tunnustas Transnistria, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia “iseseisvust”. Alljärgnev lugu aga on tõestuseks sellest, et võõraste kurjategijate kantseldamine on omane ainult allakäinud riikidele, Euroopas lisaks Eestile ka Kosovole ja Albaaniale. Justiitminister Liisa Pakosta tegi Eesti vanglavabariigiks, mida teised riigid põlgusega vaatavad.
AFP-BNS – Austraalia alustas sisserändajate toimetamist viljatule Vaikse ookeani saareriigile Naurule sel aastal sõlmitud vastuolulise kokkuleppe alusel, teatas siseminister Tony Burke teisipäeval.
Lõpuks võidakse madalale atollile saata umbes 350 sisserändajast koosnev rühm – kellest paljud on süüdi mõistetud raskete kuritegude, sealhulgas kallaletungi, uimastite salakaubaveo ja isegi mõrva eest –, kuna Austraalial ei õnnestunud neid mujale ümber asustada.
“Nauru kinnitas möödunud reedel, et esimene üleviimine on toimunud,” ütles Burke oma avalduses.
Burke ei täpsustanud, kui palju sisserändajaid Naurule saadeti.
Aastaid vireles see rühm Austraalia immigratsioonikinnipidamissüsteemis pärast seda, kui nende viisad tühistati vägivaldsete kuritegude eest või kuna ametnikel oli muid kahtlusi. Austraalia ei saanud neid kodumaale tagasi saata, sest neid ähvardasid seal tõsised ohud, näiteks sõda või usuline tagakiusamine.
Ülemkohtu 2023. aasta pretsedenti loov otsus leidis, et Austraalial on ebaseaduslik seda rühma määramata ajaks kinni pidada, kuna neid ei olnud kuhugi saata.
Seistes silmitsi terava poliitilise vastureaktsiooniga, mis järgnes nende vabastamisele kinnipidamisasutusest, pöördus Austraalia abi saamiseks oma Vaikse ookeani naabri Nauru poole.
Salajase kokkuleppe alusel, mille tingimusi on suures osas vaka all hoitud, maksab Austraalia Naurule selle rühma ümberasustamise eest sadu miljoneid dollareid.
Nauru on vastutasuks nõustunud andma neile pikaajalised viisad ja lubama neil vabalt suhelda oma 12 500 elanikuga.
Austraalia on pälvinud inimõiguslaste hukkamõistu oma avamere kinnipidamissüsteemi eest, mille raames on varjupaigataotlejaid saadetud mõnikord räpastesse menetluskeskustesse Paapua Uus-Guineas ja Naurul.
Selle poliitika mahtu on järk-järgult vähendatud pärast 14 kinnipeetava surma, mitmeid enesetapukatseid ja vähemalt kuut Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse suunamist.
Amnesty Internationali viidatud ÜRO andmetel oli Nauru kinnipidamiskeskuses selle aasta jaanuari seisuga endiselt umbes 100 inimest.
Fosfaadi kaevandamine tegi Naurust kunagi ühe maailma rikkama riigi elaniku kohta. Kuid see õnnistus on ammu otsa saanud, jättes suure osa maismaast viljatuks ja armiliseks.