28.10.2025
Sven Sildnik
Isamaa valijate lohutamine on tänapäeva humanisti ja patsifisti esmane ülesanne. Isamaa on natuke naljakas ja haledas olukorras, valijad on olemas, hääled on ka, võiks lausa valimisvõidust rääkida, aga mida ei ole, seda ei ole – ei näe tulemust. Või on asi täitsa vussis nagu Tartus ja Pärnus… Oh jah, ajakirjanikud ka narrivad ning oskavad, sest nad on kurjad inimesed.
Rahu, see on ainult kartellipoliitika ja ei maksa tühja asja pärast meelt heita, isegi kui ei läinud päris nii nagu loodeti, ikkagi on kõik hästi. Päike tõuseb, kartul mädaneb. Ega globalismisõit mõne kohaliku viperuse pärast seisma jää, kliima ja Ukraina kõrval on see lausa tühiasi ja mis peamine, valija tegi kõik väga hästi: kuulas Solmani tarka juttu, noogutas mõistvalt, sügas kukalt ja andis hääle ära.
Valija sai oma ülesandega oivaliselt hakkama. Kiidan. Mingi kast üles leida või kuskile sisse logida, see pole niisama. Väga paljud meist ei ole üldse võimelised valima, millekski ei ole võimelised, ka seda juhtub. Tugeva demokraatiapuudega isikuid olevat meil 40%. Mõni otsib veel siiani valimisjaoskonda, aga ei leia kuidagi. Pole õnne, kõrgharidust ega sõpru, kes aitaksid.
Nemad pole võimelised midagi otsustama ega valima, nad on sotsiaalsed sandid, asotsiaalid ja e-demokraatia heidikud, neil pole ehk elektritki. Isamaa valija on ikkagi kodanik oma parimate tahtmiste ja arusaamadega. Vastutustundlik kodanik pealegi, aitähh, läks nagu läks, aga eks ta tuli puhtast südamest.
Kas valija on süüdi selles, et Isamaa oma asjadega toime ei saa? Ei ole. Valija ei puutu asjasse, ma olen seda teemat uurinud ja leidnud, et ka Isamaa poliitikud ei ole süüdi. Nii nagu kass ei ole süüdi selles, et ta on kass või kährik selles, et ta on vettinud mäger, vahet pole. See on saatus, see on halb õnn, võibolla on ka needus peale pandud. Solmanit või Lukast milleski süüdistama minu käsi ei tõuse.
Ka tähtede äärmiselt ebasoodne seis pole võimatu. Mis siis pikalt seletada, nii oligi: Saturn oli Kalades (Pisces) 25°–26° (kogu oktoober, retrogradis kuni detsembrini). Saturni kvadratuur Päikesega ~10.–15.10 (Päike Vaikses 17°–22°). No mis sa veel tahad – karmid piirangud, vastutus, mainekriis või valijate kriitika. Poliitikud võivad tunda survet ja kaotada toetust. See toetuse asi on küll õige.
Ma ütlesin kohe, et vastik tähtede seis, ma ei hakka pikalt peatuma juukseid katkuma paneval seisukorral: Uraan Jääras 0°–1° (retrogradis kogu oktoober). Uraani opositsioon Päikesele ~15.–18.10. Õudne. Ootamatud šokid, üllatused või tehnilised vead valimistel. Poliitikud võivad kogeda “äkitist kaotust”. Hakka või I. Mangi uskuma.
Lisaks sellele Neptuuni retrograd Kalades 29°–30° (kogu oktoober). Neptuuni kvadratuur Päikesega ~1.–5.10 (Päike ise Sõnnis ka veel 8°–12°). See seletab kõik, segadus, valed, pettumused või “udupilv” meedias. Oleks see ainult udupilv, siin on nii paksu kui vedelat. Tegelikult võiks nüüd analüüsi lõpetada. Juhtunu on astroloogiline katastroof ja selle vastu ei saa ei valija ega ka näkane valitu.
Kahjuks on meil keegi, kas meelega või ei, pannud valimised just sellele päevale, kus mitte midagi head välja tulla ei saagi. Isamaa valijatel soovitan lohutust otsida ja leida nii astroloogiast kui ka postkaartidega ennustamisest. Postkaartidega ennustamine rahustab ka kõige hüsteerilisema valija, kõik pildid on ilusad, olgu lilledega või kunstipäraste kopsikutega ja tähendavad ainult õnne, küllust, armastust ja odavat elektrit. Sõjas tuleb kohe võit.
Valimisi võib võtta nagu lähiajaloost tuttavat rahvaste spartakiaadi, kus pole tähtis tulemus, vaid osavõtt. Võtad osa ja kohe hakkab kergem. Valijad on ühiskonna suurem ja parem osa, kui valisid Isamaa, siis vähendab see sinu väärikust ja usaldust minimaalselt. Loterii elementi ei saa kunagi valimistel välistada, enamus kandidaate ja erakondi on tühjad loosid. Ei ole nii, et valin ükskõik kelle poolt ja saan peavõidu. Ega ikka ei saa.
Lugupeetud isamaalased, võtke ette kauss kartulikrõpse, kuus õlut ja mõelge rahulikult ja kainelt elu üle järele. See jutt on nüüd poliitikutele, valija on vastutusest eelnevalt vabastatud. Jama küll, eks ole? Samas valimised tulevad ja lähevad, valijad tulevad ja lähevad, ka parteid tulevad ja lähevad, isegi mõned poliitikud on läinud. Juhtub.
Kuulatagu seda kuulsat eneseabimeloodiat “Briani elust”: alati vaata elu helget poolt, alati vaata surma helget poolt, või kuidas ta käiski. Igal juhul vaata midagi helget. Valija võib andestada. Oravatele ei andestanud, E200 ei andestanud üldsegi mitte, aga Isamaale kindlasti andestab. Ega te paha pärast, lihtsalt juhtus…
Kõik võib veel hästi minna, pilve tagant tuleb välja päike, mõned valijad jäävad kindlasti alles. Mõned muidugi lähevad ära, aga nad lähevad igalt poolt ära, oravate juures oli neil halb, vabakondlaste juures hakkas neil ka paha, roheliste juures ei meeldinud, loetelu võib jätkata, kuskil ei ole neil hea.
Ja kui kõigile erakondadele on tiir peale tehtud, siis tulevad valijad tagasi, kuhu neil minna? Mõned muidugi ei tule, kas surevad ära või teevad oma partei ja on siis ise lõhkise küna ees nagu ergud ja b-plaanid, aga ka see on väärtuslik kogemus. Asju ei ole võimalik mõistusega hoomata, kõik tuleb ise läbi teha ja alles siis… Vahel ka mitte siis.
Riigikogu valimised on tulemas, kui muud ei saa, siis e-hääli ikka antakse, tuleb lihtsalt ilusti küsida. Ja kui õnneks läheb, maanduvad nutikamad Kaitseministeeriumis ja jälle läheb 700 miljonit salapärasest kaduma, ilma et see kedagi eriti ei huvitaks. Kas see ei ole siis õnn? On. Onon. See on suur õnn ning valija, nähes päiksena säravat isamaalast, naeratab ka ise avalalt elule vastu.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 28.10.2025