29.10.2025
Rahvakomissar Liisa Pakosta.
Vasakliberaalide valitsedes on Eesti loovutanud suure osa oma suveräänsusest ja see, mis alles on, muudetakse kasutamiskõlbmatuks – seda teevad inimesed, kes lihtsalt ei jaga riigi juhtimisest midagi. Või laamendavad teadlikult.
ERR-i uudis “Maakohtute esimeeste sõnul ei muuda kohtute liitmine üheks midagi paremaks” näitab ehedalt, kuidas asjaosalised ise ei näe reformide järgi vajadust, aga üks ministeeriumi juhtoinas tahab neid läbi suruda.
“Kohtureformi see osa, mis näeb ette sama astme kohtute liitmist üheks, pole korralikult läbi mõeldud ning arusaamatuks jääb, mida peaks see paremaks tegema, ütlesid ERR-iga rääkinud kahe maakohtu esimehed. Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul aitab see muu hulgas kaasa kohtunike spetsialiseerumisele ja menetluste kiirenemisele.
Justiits- ja digiministeerium plaanib kohtute seaduse muutmise eelnõuga muu hulgas luua praeguse nelja maakohtu, kahe haldus- ja kahe ringkonnakohtu asemel kolm üleriigilist kohut ning see eesmärk on saanud paljudelt kohtunikelt kriitikat. Eriti suures mures on maakohtud, kus nähakse, et liitmine tähendaks õigusemõistmise liikumist pealinna poole.
Samuti ei saa maakohtud aru, kust tuleb loodetav kohtupidamise efektiivistamine ning miks pole ministeerium kuulda võtnud maakohtute ettepanekuid, kuidas muudatusi tegelikult võiks läbi viia.
“Millegipärast on nii, et nende ekspertide, kes võiksid asjast kõige paremini teada, ehk kohtunike enda arvamust ei kuulata. Selle asemel tellitakse arvamusi, ekspertiise kuskilt mujalt, saamaks nii-öelda kiitust sellele, et see reform on tegelikult hea,” ütles ERR-ile Tartu maakohtu esimees Marek Vahing.
Reformil on suur initsiatiiv ministeeriumi poolt, aga laiapindset toetust sellele kohtunikkonnas ei ole, ütles ERR-ile Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste.”
Reformi viib seega läbi justiitsminister Liisa Pakosta, kellel pole ilmselt aimugi sellest, kuidas justiitssüsteem töötab. Vikipeedia kirjutab tema kohta: “Aastatel 2015–2022 oli ta soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning 2022. aastal Muinsuskaitseameti peadirektor. Liisa Pakosta on lõpetanud 1987. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1993. aastal Tartu Ülikooli (ajalugu ja pedagoogika)[1]. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes muinsuskaitset ja lõpetanud Tallinna Restaureerimiskooli. Ta on pidanud loenguid Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis.[2]”
Kuidas sai sellise pagasiga inimene üldse justiitsministriks? Pole siis ime, et ta revolutsionäärina kohtusüsteemi lammutama hakkab, kuulamata kohtunike endi arvamust. Pakosta on teinud muudki halba, ta tahab tartlaste vastuseisust hoolimata ülikoolilinna Rootsi moslemikurjategijaid vedama hakata.
Eesti 200-st on riigi kallal ussitamas teinegi tegelane, globalist Kristina Kallas, kes hävitab eestikeelset haridussüsteemi. Sellised naispoliitikud on rahvuslikule omariiklusele puhas hukatus.
Uued Uudised