29.10.2025
Vabariigi valimiskomisjon peaks tagama valimiste turvalisuse, aga ei tee seda mitte. Pilt on illustratiivne.
Riigikohus nõustus e-valimiste vaatlejatega, et valimisteenistus on piiranud e-hääletamise jälgimist ja kontrollimist. Ometi märkis kohus, et e-valimised olid siiski õiguspärased ning neid tühistada või uuesti korraldada pole tarvis. Ekspertide hinnangul tuleb siiski muuta elektroonilise hääletuse korraldust.
Proovihääletusel juhtunu on andnud valimiste vaatlejatele ainest pöörduda kaebustega riigi valimisteenistuse ja riigikohtu poole. Üks etteheide oli see, et enne proovihääletust ei olnud avalik e-hääletamise lähtekood. Sama teed läks ka EKRE.
Tehnikaprofessor: leiti täiesti palju probleeme
“Lähtekoodi avalikustamise mõte on see, et inimesed saaks kontrollida ja vaadata, kas seal on mingeid vigu, turvaauke, probleeme ja kui on, siis anda teada ja öelda, et parandage ära. Ja tegelikult lähtekood, kui hakati e-valimisi tegema, algul ei olnud avalik, inimeste surve poolt tehti see mingi hetk avalikuks ja niipea, kui tehti, siis sealt leiti ka probleeme, täiesti palju probleeme. Ja see, et see on avalik olnud, on teinud kogu seda asja oluliselt turvalisemaks,” lausus ERR-ile Tallinna Tehnikaülikooli professor Tanel Tammet.
Riigikohus leidiski MTÜ Ausad Valimised vedava Märt Põdra kaebuse peale, et lähtekood tuleb avaldada enne esimesi valimistoiminguid, mitte enne e-hääletamise algust.
“Vaatlejad ei saa või õigemini neil on äärmiselt keeruline oma vaatleja õigusi teostada, kui nad ei tea, millised on need nõuded, millele proovihääletus peab vastama. Ja need nõuded nähtuvadki lähtekoodist ja asjakohasest valimisi puudutavatest dokumentidest,” ütles riigikohtunik Nele Siitam.
Valimiskomisjoni esimehe Ingrid Kullerkannu sõnul võetakse otsus teadmiseks ja enne järgmisi valimisi tehakse lähtekood varem kättesaadavaks.
Valimiskomisjon ei tea, millal valimised algavad
“Seadus ütleb, et need koodid avalikustatakse enne valimisi ja siiani riigi valimisteenistus ja ka vabariigi valimiskomisjon lähtusid grammatilisest tõlgendamisest ehk sellest, mis seaduses otsesõnu kirjas on. Kahjuks seadusandja ei ole kirja pannud, et millal täpselt valimised algavad,” ütles Kullerkann.
Vaatlejad näevad, et peale lähtekoodi on täitmata veel hulk tingimusi, mis annaks kindluse, et e-hääletuse tulemused on ausad.
“Audiitor oleks pidanud veenduma ka selles, et seesama lähtekood on kasutusel selles arvutisüsteemis, kus neid toiminguid läbi viiakse. Aga seda ta silmnähtavalt ei teinud nende toimingute käigus ja seda probleemi on toonud välja tegelikult ka Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon, mida samuti riigikohus minu lahendis nüüd tsiteerib või osutab,” lausus Märt Põder.
“Ja teiseks see, et need arvutid ise vastavad nõuetele, et need arvutid ei sisalda kõrvalist tarkvara, mida seal olema ei peaks ja ei loo võimalust siis manipulatsiooniks,” lisas Põder.
“Eks see, kas nüüd tuleks veel midagi korraga või muul viisil täpsustada, selle üle tuleb mõelda siis, kui valimiskaebuste lahendamise hooaeg on läbi ja on pisut rahulikumalt aega asjadele mõelda,” seletas aga Kullerkann.
Allikas: https://www.err.ee/1609842069/ekspertide-hinnangul-voiks-muuta-elektroonilise-haaletuse-korraldust
Loe lisaks:
Riigikohus tunnistas riigi valimisteenistuse tekitatud korralageduse õigusvastaseks