01.11.2025
( : ) kivisildnik
Liberaaldemokraatlikud ja globalistlikud prioriteedid on paigas, toidu käibemaksu alandada ei ole kuidagi võimalik, samas langeb hasartmängumaks 6% madaluselt peagi pea olematuks 4%. Kas siin keegi ei nügi kedagi mitte hasartmängusõltuvuse suunas? Vastus on jah. Nügib küll ja sajal erineval ja eriti julmal moel.
Peaks üle vaatama filmi, kus kriisis laostuvad Wall Streeti investorid vestlevad ja üks küsib teiselt: kas sa ostad juba lotopileteid? Fraasi mõte on selles, et kas sa oled juba omadega nii läbi, et ainsa väljapääsuna paistavad hasartmängud. Kui suur on hasartmängurluse oht Eestis?
Maailmas on hasartmängusõltlasi -6% rahvastikust, väga levinud on see õnnetus Aasias ja Okeaanias, kuid kriisikolded piiravad meid nii põhjast kui lõunast. Soomes on sõltlasi 5% ja Lätis 6%, mõlemad on maailma tippmargi lähedal, anaalsotsialismist räsitud Eesti aga tõksub 1-2% peal nagu vaene sugulane. Milles on põhjus?
Soome hasartmängukatastroofi põhjuseks peetakse halba kliimat ja alkoholismi, Lätis aga slaavi kultuuri dominanti, majandussurutist ja depressioonipandeemiat. Tõsi, meilgi on olukord halvenemas tänu online-põrgutele, aga hasartsurmaga kaubitsejate kasumid on Läti ja Soome gängidega võrreldes naeruväärsed.
Siia ongi marutõbine koer maetud. Meil on ka vastik kliima ja alkoholism nagu soomlastel, lisaks on meid õnnistatud üüratu slaavi kultuuri invasiooniga, Euroopa tippmargiga majanduslanguses ning inimeste vaimne tervis on ka paha, aga ikka on kasiinosõltlasi ainult 1-2%. Potentsi on aga kindlasti enamaks kui naaberriikide 5-6%, ettevõtjad ja tööandjad ootavad pikisilmi 9-11% saabumist.
Aga pange ennast ise maavillase hasartsurmaga kaubitseja kurba olukorda, kõik eeldused miljardite kokkuajamiseks on lausa ideaalsed: inimesi piinatakse automaksu ja hullu lehma elektriga, mõnitatakse igal sammul perverditralliga, külm on, viina juuakse ämbrite viisi, slaavlased voorivad riiki sajatuhandepealiste karjadena, majandus on katastroof ja iive on 0, lastele ei kulu sentigi, aga sinu asutustes ulub ikkagi ainult tuul ja vohab otse kosmiline vaakum.
Vähkred unetult oma asemel ja kiristad hambaid. Pappi on vaja. Aga papp, raibe, saboteerib üritust. Viimaks jõuab sulle kohale kurb tõde, inimesed mängiksid küll aga neil ei ole lihtsalt raha, liberaalne mandumine on teinud puhta nurga. Probleem tuvastatud, hakkame lahendust otsima. Rahvale raha juurde anda ei saa, sest omalgi pole teist õieti.
Teenust odavamalt ka anda ei saa, sest siis kaotab elu mõtte. Tähendab, tuleb minna tuttava või müüdava poliitiku jutule. Kes neist on kõige kliendisõbralikuma hinnapoliitikaga, kindlasti E200, kellel pole midagi kaotada, võita aga oleks vaja kasvõi mõnisada tuhat. Mõeldud, tehtud ja maks langetatud.
Pole halba ilma heata, vähemalt kultuurkommunistid ja -pederastid jäävad mõnest veeringust ilma ja see on puhas rõõm. Mingu kerjama, otsigu uusi väljakutseid kupeldamise alal või müügu ennast seal, kus müüdavaid lontrusi vajatakse, see ei puutu kuidagi kultuuri ega kultuurihuvilistesse. Loodame parimat.
Kindel on see et pärismaalastest kehvikud ei hakka mängima ka siis, kui neil 3% žetoonihindu alla lasta. Raha ikkagi ei ole. Üldse ei ole. Hea näide on tehisaju koostatud tabel Euroopa kehvikute kohta: selgub, et Eesti miinimumpalga ostujõud on kõige väiksem kogu euroliidus. Sellest meil liiga palju ei räägita.
Eile hakkas igav. Lugesin kusagilt, et rahandusminister Jürgen Ligi soovitab hinnatõusust vähem rääkida ja keskenduda hoopis eestlaste sissetulekute kasvule. Hakkas veel igavam.
Samas kui on vaja keskenduda, siis keskendun ka, mulle ei maksa see midagi. Panin robotaju kükke tegema, selgusid huvitavad miinimumpalga andmed.
Miinimumpalk on 886 €, seda saab 21 000 ehk 4,4% täiskohaga töötajatest. Miinimumi lähedast palka (kuni +10%, ~886–975 €) saavad 10 000–18 800 inimest ehk 2–4%. Seega on meil madalapalgalisi 31 000–40 000. Kui palju siin mängulusti olla saab?
Miinimumpalga ostujõud EL-is 2025.
(Ostujõuindeks: kui palju tooteid/teenuseid saab miinimumpalgast osta)
Riik
Ostujõuindeks (PPS)
Muutus 2020–2025
Koht EL-is
Saksamaa
100 (esiots)
+5%
1.
Luksemburg
98
+3%
2.
Leedu
62
–2%
10.
Läti
58
–8%
12.
Eesti
40
–20%
Viimane (27.)
Siia juurde veel keskmise vanaduspensioni numbrid: (817 €/kuus) saab umbes 325 000 inimest, see moodustab ~96% kõigist pensionäridest Eestis. Ka vanurid on hasartmängust väljas.
Kas keegi on bridži mängimise ära keelanud, küsin ma teilt? Kas lollimängimisest ei ole küllalt? Aga ei, tõpranäod hakkavad kõigele hullu lehma elektrile ja sõjahüsteeriale lisaks kasiinosid maksudest vabastama. No on lurjused.
Organiseeritud kannibalismi tõkestamiseks tuleb valida Sven Sildnik Riigikokku. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 01.11.2025