03.11.2025
Eesti teede seisund üha halveneb, kuid teederaha võetakse järjest vähemaks.
Riigikontrolör Janar Holm esitas esmaspäeval riigikogule Riigikontrolli aastaaruande transpordi ja liikuvuse valdkonna kitsaskohtade kohta, märkides, et riigiteede seisukorra säilitamiseks, riigiteede ja raudteede ehituseks ning raudteel turvalisuse suurendamiseks on järgmisel viiel aastal puudu vähemalt 1,35 miljardit eurot ning võimalused sellel perioodil sedavõrd suures mahus valdkonna lisarahastamiseks on piiratud ning raha vajavad ka teised valdkonnad.
Mõned puudujäägid.
Nii Rail Balticu kui ka põhivõrgu maanteede – Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tallinna-Tartu lõigu ning Tallinna-Pärnu-Ikla maantee – osas on eesmärke juba lahjendatud, kuid Euroopa Liidu ees võetud kohustuste ja ka riiklikus arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Samas ei selgu kusagilt, kust see raha ka vähemate eesmärkide täitmiseks tulema peaks.
„Riigi arengukavad ja neis seatud sihid ei tohiks olla magus enesepettus, vaid need peaksid kõnelema realistlikult sellest, millised on riigi prioriteedid, ja esitama jõukohaseid valikuid,“ möönis riigikontrolör Janar Holm. „Valdkonna eesmärgid tuleks riigi rahalisi võimalusi arvestades kaine pilguga üle vaadata ning hinnata, kas üldse, mis mahus ja millises tempos oleks tegelikult võimalik kaugemate eesmärkideni jõuda. Otsuseid on tarvis selguse, ettenähtavuse ja läbipaistvuse huvides ning need oleks mõistlik ka valdkondlikes arengukavades ja strateegiadokumentides kinnistada.“
Vähemalt 300 miljonit eurot on puudu selleks, et ehitada 2030. aasta lõpuks nõuetele vastavaks põhivõrgu maanteed. Selleks kohustab Eestit Euroopa Liidu üleeuroopalise transpordivõrgustiku arendamise määrus, paraku on nõuete täitmiseks puudu raha ja nüüdseks ka aega. Vähemalt 300 miljonit eurot on perioodil 2026–2029 puudu ka selleks, et säilitada riigiteede seisukord tasemel „hea“. Vähemalt 145 miljonit eurot on puudu selleks, et saavutada transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärk panna aastaks 2030 tolmuvaba kate kõigile riigi omandis olevatele kruusateedele, mille liiklussagedus on üle 50 auto ööpäevas.
Vähemalt 500 miljonit eurot on puudu Rail Balticu Eesti osa I etapi lõpetamiseks. Seda juhul, kui täitub Eesti lootus saada selleks otstarbeks Euroopa Liidu uuest, perioodi 2028–2034 eelarvest 1,2 miljardit eurot. Kui saadakse vähem, suureneb Eesti osa esimese etapi lõpetamiseks puudu oleva raha hulk veelgi. Kui kogu siinse Rail Balticu osa esimese etapi lõpetamise finantseerimine langeks Eesti õlule, oleks puudu ligi 1,7 miljardit eurot. Lõplik selgus, millises rahalises mahus Euroopa Ühendamise Rahastust on võimalik toetust saada, selgub hiljemalt 2027. aastal.
Eelmisel aastal hinnati, et Rail Balticu ehitamise esimese etapi Eesti osa eeldatavaks maksumuseks on 3,1 miljardit eurot, kuid nüüdseks on I etapi täpsustatud tervikmaksumuseks hinnatud 3,6 miljardit eurot. Millal on raudtee võimalik valmis ehitada, sõltub projekti osapoolte selgituste järgi sellest, kas projektile on võimalik saada piisav rahastus ning sellest, millal raha saabub. Ajakava järgi peaksid rongid sõitma hakkama 2031. aastal. Kuigi Rail Balticu Eesti osa ehitamine on saanud hea hoo ning edeneb paremini võrreldes Leedu ja eriti Lätiga, on kogu Rail Balticu raudtee kasutuselevõtt 2031. aastal ebatõenäoline.
Vähemalt 90 miljonit eurot on puudu investeeringuteks, mis on vajalikud selleks, et rongid saaksid Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva suunal sõita läbivalt kiirusega kuni 160 km/h.
Liiklusohutusprogramm on olnud senisel kujul õhku täis. Kuigi programmi on aastate jooksul kirja pandud meetmeid ja tegevusi, millega eesmärke saavutada, on paljudel juhtudel tegevuste tarvis puudunud rahaline kate ja neid pole seetõttu ettenähtud mahus järgnenud. Liiklusohutusprogrammi kavades on olnud ka tegevusi, millel ei ole olnud poliitilist toetust ning mis on seetõttu jäänud samuti rakendamata. (BNS)