Kas see on õigusriik, kui kohtunikud peavad kurjategijaid kannatanuteks ja süütuid retsideks?

EKRE poliitik Kert Kingo vaatleb Tartumaal veriselt lõppenud kuritegude tagapõhja kohtunike äraspidise praktika kaudu.

“Milline empaatiline kohtunik. Loe ja imesta.

Isik (Tarmo) tekitas noaga korduvalt teisele isikule külmrelva (nuga) kasutades eluohtlikke kehavigastusi ehk tegi seda tahtlikult (korduv tegevus näitab teadlikku tegevust). Ja kohtunik nimetab SEDA isikut kannatanuks!

Ka peale seda, kui see Tarmo sõitis surnuks süütu inimese, arvab kohtunik ikka, et Tarmo on kannatanu.

Kas need plaanitud rootsi retsid on ka nende empaatide mõistes kannatanud olles komandeeringu Eestisse koos turvalise keskkonna ja ümmardamisega igati ära teenitud, sest koduriigis on neil nii raske seda vaenu (nende suhtes) ning emotsionaalset pinget kannatada?

Kusjuures see suurt empaatiat üles näidanud kohtunik ei tundnud mingeid süümepiinasid siis, kui ta prokurörina viis läbi alusetuid POLIITILISI protsesse, milles nõudis oma sihtmärkidele mitmeaastaseid REAALSEID vangistusi ilma, et mingit rikkumist oleks üldse toime pandud.

Õigus(eta)riik.”

“Tarmo pussitas Tartus Annelinna kortermaja parklas oma endist elukaaslast. Seejärel sõitis ta Tartu–Valga maanteel surnuks enda ja Valga poole liikunud 54-aastase mehe.
On teada, et 39-aastane Tarmo lõi noaga sama naist ka sel suvel.
Septembri teises pooles mõistis kohus talle kaheksa kuud tingimisi vangistust. Selle karistuse määras talle Tartu maakohtu esimees MAREK VAHING.”