Kolmapäeva õhtul viskas riigikohus meile üle leti tagasi e-valimiste kohta käiva kaebuse ilma seda läbi vaatamata. Neljapäeval esitasime riigikohtusse veel ühe kaebuse seoses e-valimistega.
Meie nn esimene kaebus, mis nüüd on jäetud lahendamata, keskendus sellele, et kogu e-valimiste läbi viimine toimus seekord seaduses ette nähtud turvakorda rikkudes. Kaebuse valimisteenistusele tegime e-valimiste alustamise järel, näidates, et need toimuvad ilma valimisseaduses ette nähtud turvareegleid järgimata. Kuna turvareeglid ise olid aga tühistatud varem ja ka turvareeglite rikkumine näiteks nn võtmete valmistamisel oli toimunud varem, sai kohus öelda, et me ei kaevanud õigeagselt.
Nimelt, kaebus e-valimiste toimumise kohta oli õigeaegne, aga kuna turvareeglite tühistamine ja võtmete katsetamine oli toimunud varem, siis oleks pidanud ka kaebuse tegema varem. Lihtne! Sel moel sai kõrge kohus vabaks vajadusest asja sisu hinnata ja seda oleks neil olnud ülimalt ebamugav teha, sest asja sisus oli neile ette pandud nende enda varasemad lahendid, milles nad nõudsid korralikke turvareegleid ja nende järgmist.
Neljapäevane kaebus on aga nõudmine, et siiski tuleb läbi viia kolmas korduslugemine e-häälte osas. Teatavasti nõudsime valimisteenistuselt korduslugemist kohe, kui esimesel korduslugemisel 20.10 selgus, et audiitor ei kinnitanud andmete terviklust. Valimisteenistus keeldus korduslugemisest ja valimisteenistuse peale tehtud kaebus, milles me nõudsime, et valimiskomisjon kohustaks neid läbi viima korduslugemise jäi valimiskomisjoni poolt rahuldamata, sest komisjoni istungil kinnitas valimisteenistuse juht, et kõik on ikkagi väga hästi. Ja komisjon usub teadust, Andrus Veerpalu ja valimisteenistust!
Vaatame siis nüüd, kuidas riigikohus end sellest asjast välja keerutab, ilma midagi otsustamata.
Miks me kõiki neid kaebuseid teeme? Sellepärast, et vaja on avalikkusele näidata: e-valimiste süsteem on kontrollimatu ja seadusevastane. Pärast kohalikke valimisi ei saa keegi enam rääkida, kuidas e-hääled on täpsemad ja kindlamalt kokku loetavad, kui paberhääled, sest paberil on väriseva käega kirjutatud numbreid võimalik erinevalt mõista, aga näe, e-hääl on matemaatiline valem ja seal tõlgendamisruumi pole. Ainult et matemaatiline valem andis veateate! Ja korraga oli hääl nii tühistatud kui loetud. Ja audiitor ei saanud kinnitada tulemust! Kusjuures, audiitor on valimisteenistuse enda poolt välja valitud firma, kes on neile alati auditeerimist teinud. Ja korduslugemisel selgus, et audiitorfirma võttis appi suvalise inimese, kellel polnud lepingus ette nähtud CISA sertifikaatigi.
Samuti on nüüd täiesti üheselt selge, et e-valimisi tegelikult vaadelda ei ole võimalik. Meil puudub ligipääs tark- ja riistvarale, et kontrollida, kas need programmid, mida nad kasutavad on üldse need programmid, mida auditeeriti või kas neid on pärast auditeerimist muudetud. Meil puudub võimalus kontrollida, kas masinad, kus programme jooksutatakse, on puhtad kahtlastest ühendustest või pahavarast. Meile näidatakse kasti laual – vaatle seda – ja mingeid jooksvaid koodijuppe seinal, millest saab ainult kohatist infot protsessi kohta. Ja sedagi võetakse küsimuste tekkides kiiresti seinalt maha.
Rääkimata sellest, et võtmed valmistati turvareegleid rikkudes – seda kinnitas nüüd üle isegi riigikohus. Rääkimata sellest, et rakenduse koodi ei saanud piisavalt vaadelda, seda kinnitas ka üle riigikohus. Rääkimata sellest, et valimiste korraldamine ja läbi viimine toimus ilma seaduses ette nähtud kehtiva turvareeglistikuta – seda keeldus riigikohus nüüd arutamast, leides, et kuna turvareeglistiku tühistamine toimus septembris, valimised aga oktoobris, siis oktoobris valimiste alustamise järel tehtud kaebus reeglitele mitte vastava hääletuse läbiviimise peatamiseks oli hilinenud tähtajaga. Ilmselt oleks pidanud nõudma valimiste peatamist enne valimisi, aga mis te arvate, kuidas riigikohus seda oleks lahendanud?
Need ei ole valimised, mis meil toimuvad. Ma ei ole ammu enam kohanud ühtegi mõistlikku inimest, kes suudaks sirge näoga ikka veel rääkida seda juttu, et see kõik on OK. Küll aga räägib seda juttu jätkuvalt valimisteenistus, valimiskomisjon ja riigikohus nõustub nendega, keeldudes sisu arutamast.
Martin Helme,
EKRE esimees