Kolmapäeval võeti Riigikogus vastu mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus ja selle kohta pidas kõne EKRE saadik Rene Kokk.
“Oleme siin Riigikogus nüüd arutamas jälle ühte mootorsõidukimaksu muutmise seadust ja vigade parandamist. Peab tunnistama, et ega see vigade parandamine meid väga palju siin ei aita. Selles seaduses on tervikuna nii palju probleeme, et selle ainuõige lahendus on see, et mootorsõidukimaks ja autode registreerimise tasu tulevad tegelikult mõlemad kehtetuks tunnistada mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamisega. Ja ühel päeval see kindlasti ka teoks saab.
Aga me kõik teame, et eestlastel on selline tore ütlemine, et kordamine on tarkuse ema. Tuleb käia jälle kahjuks üle need negatiivsed mõjud, mis on automaksu seaduse või mootorsõidukimaksu seadusega kaasnenud. Ühel päeval, ma arvan, saame siiski tõdeda, et tuleb ka selline valitsus, kes mõistab neid mõjusid ja nende olemust ka meie riigile, rahvale ja ettevõtlusele ning selle seaduse kehtetuks muudab.
Vaatame siis uuesti üle. Nimelt ei ole ju kellelegi üllatus, et niigi praegu raskes olukorras, milles meie inimesed on, on lükatud väga suur osa kuludest just nimelt läbi selle automaksu, rahvapäraselt, just nimelt nendele inimestele, kelle sissetulek on väiksem. Summa summarum: autot on vaja, selleks et käia tööl, viia lapsi kooli, lasteaeda, liikuda. Ja proportsionaalselt on see maks just suuremas osas löömas just vähem kindlustatud perekondasid.
Oleme rääkinud ka palju sellest, et maapiirkonnas elavad inimesed, kes ei ela tõmbekeskustes, on haavatavamad ja raskemas olukorras kui need, kes elavad suuremates linnades ja tõmbekeskustes. Kuigi siin ka menetluse käigus Rahandusministeerium püüdis väita, et ei ole täheldatud suuri erinevusi transpordi kättesaadavuses nii maapiirkonnas kui siis ka linnalises keskkonnas, siis jään jätkuvalt enda juurde.
Minu arvates on päris suur ja oluline vahe, kas sa elad Tallinnas, Tartus, Pärnus või elad sa mõnes muus, väiksemas Eesti külakohas, kus sul ei ole võtta erinevaid sõidujagamisteenuseid, busse, taksosid, tõukerattaid ja nii edasi. See vahe on väga märgatav ja see kulu on lükatud jälle maainimeste peale.
Loomulikult oleme kõik, ma arvan, kuulnud ka seda, mida räägivad meie ettevõtjad. See kulu lükatakse ettevõtjate kanda, meie igapäevane transport, kõik, mismoodi me oma toidu saame, kõik muu transport – selle kulu maksame me kinni lõpuks maksumaksjana. Ja tarbijale läheb kõik jälle veel kallimaks. Rääkimata muidugi sellest, et me teame, kui palju meie väikeettevõtteid lõpetab, ja see oli veel üks selline hoop, mis pani paljud mõtlema oma tegevuse mõtestatuse üle.
Sest kui me vaatame näiteks seda, mis septembri lõpu seisuga on maksuamet öelnud, siis arestitud kontosid oli Eestis 2765 ja füüsilise isiku omasid nendest 2111. Aga see näitab seda, et automaksul on olnud küllaltki oluline roll selles, et jälle oleme kehtestanud ühe koormise, mis on meie ettevõtlust ja inimesi koormamas.
Nüüd, omaette teema, millel kindlasti tuleb ka peatuda, on see, et autokaubandus on saanud väga suure löögi. Jah, siin rahanduskomisjoni esindaja eelmine nädal ka rääkis, kuidas kõik on tegelikult hästi ja ettevõtjad ise tahavad seda maksu ja hoidke nüüd rahu ja ärge rääkige sellest. Kahtlemata me võime ükskõik millise ühiskonna murekoha arutelu juures leida kellegi, kes siis kas mingitel enda eesmärkidel või siis kellegi poolt mahitatuna tuleb räägib seda juttu, mida kuulda tahetakse, aga valdavalt on automüüjate seisukoht selline, et tegelikult on halvasti. Poolaastaga on Eestis autode müük langenud üle 40% ja ajalooliselt on nüüd olukord tekkinud, kus Lätis on juba uute autode müük juba suurem, kui seda oli Eestis.
Ei saa rääkimata jätta ka sellest aspektist, et autopark vananeb. Seda kinnitavad ka meie autode müüjad, et inimesed on hakanud otsima vanemaid ja soodsamaid autosid, selleks et maksta väiksemat automaksu. See omakorda toob kaasa selle, et see tehnika või autod, millega me sõidame, on vanemad, ei ole nii turvalised, kui on uued autod. Mõne aja pärast me avastame jälle, et ei tea, miks on raskete liiklusõnnetuste arv tõenäoliselt suurenemas, üsna suur tõenäosus.
Raske on ka aru saada, kus on siin see positiivne keskkonnaaspekt, millega meile seda automaksu siin väga innukalt tutvustati ja maha püüti müüa. Seda ei ole ju, sellepärast et need vanemad autod, mida inimesed ostavad läbi sunni, et vähem kulutada oma igapäevase liikumise peale, on tegelikult ka keskkonna mõttes hoopis rohkem saastavad kui uued sõidukid.
Need on minu arust sellised argumendid, millest, ma üsna kindel olen, enamik inimesi siin saalis aru saab. Meie vaatajad kindlasti saavad väga hästi aru. Ma tahaks loota, et ka siin olevad inimesed saavad aru. See, miks te seda eirate, eks see on igaühe oma südametunnistuse küsimus.
Siis tuuakse siin näiteks seda, et jah, et automaks on peaaegu igal pool, igas Euroopa riigis peaaegu on. Aga jäetakse rääkimata selle juures võrdlus, millised on seal muud aspektid, näiteks toiduaine käibemaks, millised on palganumbrid ja millised ka need automaksunumbrid on. Neid tihti välja ei tooda, aga neid tuleb kõike vaadata koos, komplektis, neid ei saa vaadata kuidagi üksikult.
Ja nüüd jutt sellest, ma mäletan eelmine nädal, kuidas siin ka rahanduskomisjonipoolne ettekandja rääkis sellest, kuidas automaksu ongi, seda on vaja selleks, et saaks sõita, et politsei oleks olemas ja teed saaks hooldada ja miks peavad maksma siis need, kes ei kasuta autosid. Meil on selleks juba olemas kütuseaktsiis. Kütuseaktsiis ongi see maks. Need, kes sõidavad ja kellel on vaja sõita, need maksavad kütuseaktsiisi.
Siis, kui kütuseaktsiis omal ajal tehti, siis olidki argumendid täpselt need, et see suunatakse teede korrashoidu, teedeehitusse, ka keskkonnamõjude kompenseerimiseks. Igal aastal laekub meil eelarvesse suurusjärgus 500 miljonit kütuseaktsiisi. See ongi see raha, mille eest tuleb teha neid tegevusi. Tuleb teetaristut ehitada ja muid liiklusega kaasnevaid aspekte. Ei saa öelda, et see automaksuraha on hädavajalik just sellepärast ja muudmoodi ei saa. Selleks on tehtud kütuseaktsiis. Kütuseaktsiis ongi see, kes tarbib kütust ja kasutab seda, see ka maksab. Samas, kui sul on autot vaja, sa ei kasuta seda, aga sul on seda vaja, siis sa ei maksa selle eest igapäevaselt maksu.
Ja ma loodan, et siiski suudame hiljemalt 2027. aastal need mõlemad maksud, nii mootorsõidukimaksu kui ka registreerimistasu, kehtetuks tunnistada. Ja loodan, et ka siin saalis teised partnerid, kes on rääkinud, et see on halb maks, ka sellega siis reaalselt tegudena kaasa tulevad, mitte ainult sõnades.”