Sotsiaalmeedias ilmus Olev Vaheri avalik kiri ERR-i asjapulkadele, mis on väärt vahendamist.
“Lugupeetud ERR-i juhatuse liikmed ja toimetajad.
ERR on Eesti rahva ühisvara.
ERR ei kuulu üksikutele poliitikutele ega ideoloogilistele rühmadele.
ERR-il on põhiseaduslik kohustus teenida kogu Eesti ühiskonda, mitte üksikute võimukandjate huve ega kultuuripoliitilisi eksperimente.
Viimastel nädalatel on tekkinud õigustatud küsimus, kas ERR seda rolli täidab.
𝟏. Isadepäeva saate probleem ei olnud peres ega lastes — 𝐩𝐫𝐨𝐛𝐥𝐞𝐞𝐦 𝐨𝐥𝐢 𝐭𝐨𝐢𝐦𝐞𝐭𝐮𝐬𝐥𝐢𝐤 𝐨𝐭𝐬𝐮𝐬 𝐞𝐬𝐢𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐞𝐫𝐚𝐧𝐝𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥𝐭 𝐩𝐫𝐢𝐯𝐢𝐥𝐞𝐠𝐞𝐞𝐫𝐢𝐭𝐮𝐝 𝐩𝐞𝐫𝐞 𝐤𝐮𝐢 “𝐮𝐮𝐬 𝐧𝐨𝐫𝐦𝐚𝐚𝐥𝐬𝐮𝐬”.
Saade oli montaažilt selgelt kujundatud narratiiv, mitte neutraalne dokumentalistika.
Välja jäetud olid:
* surrogaatema roll ja eetilised dilemmad;
* USA kommertssurrogaatluse faktid;
* sünnitaja (kui orjastatud emaka) täielik nähtamatus;
* laste päritoluõiguste teema;
* Eesti seadus, mis tasulise surrogaatluse keelab;
* kontekst, miks ja kuidas valiti just see pere — eliitkool, mitmekeelne kasvatus, USA kodakondsus, rahvusvaheline taust.
Vaatajale loodi mulje, et tegemist on “tavalise Eesti perega”, kuigi tegu on äärmiselt erandliku, privilegeeritud ja väga spetsiifiliselt konstrueeritud pereeluga.
ERR ei tohi sellistest elementidest vaikides noogutamist teha.
𝟐. 𝐄𝐑𝐑-𝐢 𝐤𝐨𝐡𝐮𝐬𝐭𝐮𝐬 𝐨𝐧 𝐭𝐚𝐬𝐚𝐤𝐚𝐚𝐥, 𝐦𝐢𝐭𝐭𝐞 𝐤𝐮𝐥𝐭𝐮𝐮𝐫𝐢𝐫𝐞𝐯𝐨𝐥𝐮𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐦𝐚𝐧𝐢𝐩𝐮𝐥𝐞𝐞𝐫𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞.
Avalik-õiguslik meedia ei ole mõeldud:
* ühe ideoloogia normaliseerimiseks,
* sotsiaalse inseneeria väljundiks,
* “uue inimese” kasvatamiseks,
* kultuurilise eksperimendi elluviimiseks,
* ega poliitilise kommunikatsiooni tööriistaks.
ERR peab pakkuma mitut vaatepunkti – mitte ainult seda, mis sobib valitsuse, ministeeriumide või poliitiliste suhtekorraldajate strateegiasse.
Praegu näeb ühiskond, kuidas:
* kriitika surutakse maha isiklike rünnakutega,
* Rein Veidemanni rünnatakse mitte tema sõnumi, vaid tema isiku pärast,
* debatt asendatakse moraliseeriva lärmi ja „tühistamiskultuuriga“,
* vastutust suunatakse mujale, et varjata riigieelarve kriisi ja poliitilist nõrkust.
𝐒𝐞𝐞 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞 𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐤-õ𝐢𝐠𝐮𝐬𝐥𝐢𝐤 𝐦𝐞𝐞𝐝𝐢𝐚. 𝐒𝐞𝐞 𝐨𝐧 𝐩𝐫𝐨𝐩𝐚𝐠𝐚𝐧𝐝𝐚 𝐥𝐨𝐨𝐠𝐢𝐤𝐚.
𝟑. 𝐄𝐑𝐑 𝐩𝐞𝐚𝐛 𝐥õ𝐩𝐞𝐭𝐚𝐦𝐚 𝐩𝐨𝐥𝐢𝐢𝐭𝐢𝐥𝐢𝐬𝐭𝐞𝐬 𝐢𝐧𝐟𝐨𝐨𝐩𝐞𝐫𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐝𝐞𝐬 𝐨𝐬𝐚𝐥𝐞𝐦𝐢𝐬𝐞 — nii otseselt kui kaudsete narratiivide võimendamise kaudu.
Ei ole juhus, et Rein Veidemanni “skandaal” puhkes just ajal, mil Riigikogus menetletakse:
* Euroopa suurimat eelarvepuudujääki,
* kaitsekulude peaaegu miljardilist kasvu,
* igapäevaelu mõjutanud kahandavaid otsuseid,
* ning valitsuse reiting on ajaloolises madalseisus.
Avalikku ruumi täidab äkki kultuurisõjaline hüsteeria, mis on olnud poliitiliselt kasulik, mitte informatiivselt vajalik.
ERR-i juhatus peab endalt küsima:
𝐊𝐚𝐬 𝐄𝐑𝐑-𝐢 𝐤𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚𝐭𝐚𝐤𝐬𝐞 𝐡𝐞𝐭𝐤𝐞𝐥 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥𝐭 ü𝐡𝐢𝐬𝐤𝐨𝐧𝐝𝐥𝐢𝐤𝐮 𝐟𝐨𝐨𝐤𝐮𝐬𝐞 𝐤õ𝐫𝐯𝐚𝐥𝐞 𝐣𝐮𝐡𝐭𝐢𝐦𝐢𝐬𝐞𝐤𝐬 𝐫𝐢𝐢𝐠𝐢 𝐤õ𝐢𝐠𝐞 𝐭ä𝐡𝐭𝐬𝐚𝐦𝐚𝐥𝐭 𝐭𝐞𝐞𝐦𝐚𝐥𝐭 — 𝐫𝐢𝐢𝐠𝐢𝐞𝐞𝐥𝐚𝐫𝐯𝐞𝐥𝐭?
Kui vastus on “ei”, siis tuleb seda läbipaistvalt selgitada.
Kui vastus on “jah”, siis vajab ERR juhtimiskultuur ausat ja kardinaalset muutust.
𝟒. 𝐄𝐑𝐑-𝐢𝐥 𝐨𝐧 𝐤𝐨𝐡𝐮𝐬𝐭𝐮𝐬 𝐥õ𝐩𝐞𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐢𝐬𝐢𝐤𝐮𝐭𝐞 𝐭ü𝐡𝐢𝐬𝐭𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐤𝐮𝐥𝐭𝐮𝐮𝐫𝐢 𝐯õ𝐢𝐦𝐞𝐧𝐝𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞.
Rein Veidemann ei öelnud midagi radikaalset.
Ta tõi välja küsimuse ERR-i väärtusruumi kohta — ERR-i enda kohta.
Selle asemel, et vastata sisuliselt, algas:
* organiseeritud sotsiaalmeedia rünnak,
* poliitikute avalik sõim,
* avaliku surve sihitud eskaleerimine,
* ja katse defineerida kriitika kui “vihkamist”.
See on ohtlik pretsedent, lõhkudes ühiskonda ja ühes sellega ka kaitsetahet!
Kui ERR hakkab karistama oma kriitikuid, mitte parandama oma vigu, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐬𝐞𝐞 𝐞𝐢 𝐨𝐥𝐞 𝐞𝐧𝐚𝐦 𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐤-õ𝐢𝐠𝐮𝐬𝐥𝐢𝐤 𝐢𝐧𝐬𝐭𝐢𝐭𝐮𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧. 𝐒𝐞𝐞 𝐨𝐧 𝐩𝐨𝐥𝐢𝐢𝐭𝐢𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐢𝐧𝐬𝐭𝐫𝐮𝐦𝐞𝐧𝐭.
𝟓. 𝐄𝐑𝐑 𝐩𝐞𝐚𝐛 𝐭𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐦𝐚 𝐮𝐬𝐚𝐥𝐝𝐮𝐬𝐞 — 𝐥ä𝐛𝐢 𝐥ä𝐛𝐢𝐩𝐚𝐢𝐬𝐭𝐯𝐮𝐬𝐞, 𝐭𝐚𝐬𝐚𝐤𝐚𝐚𝐥𝐮 𝐣𝐚 𝐭ä𝐢𝐬𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐧𝐮𝐥𝐢𝐤𝐮 𝐞𝐧𝐞𝐬𝐞𝐤𝐫𝐢𝐢𝐭𝐢𝐤𝐚
Ma teen ERR-i juhatusele kolm ettepanekut:
(𝟏) 𝐄𝐬𝐢𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐚𝐦𝐞𝐭𝐥𝐢𝐤 𝐬𝐞𝐥𝐠𝐢𝐭𝐮𝐬: 𝐦𝐢𝐤𝐬 𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐢 𝐣𝐮𝐬𝐭 𝐬𝐞𝐞 𝐩𝐞𝐫𝐞?
Mille põhjal? Mis oli eesmärk? Milliseid alternatiive kaaluti?
(𝟐) 𝐒𝐞𝐥𝐠𝐢𝐭𝐚𝐝𝐚, 𝐦𝐢𝐤𝐬 𝐬𝐮𝐫𝐫𝐨𝐠𝐚𝐚𝐭𝐞𝐦𝐚 𝐞𝐞𝐭𝐢𝐤𝐚 𝐣𝐚 𝐬𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐥𝐢𝐤𝐮𝐝 𝐧ü𝐚𝐧𝐬𝐢𝐝 𝐣ä𝐞𝐭𝐢 𝐭ä𝐢𝐞𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥𝐭 𝐤ä𝐬𝐢𝐭𝐥𝐞𝐦𝐚𝐭𝐚.
Avalik-õiguslik meedia ei saa ega tohi varjata fakte.
(𝟑) 𝐋õ𝐩𝐞𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐢𝐬𝐢𝐤𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥 𝐭𝐚𝐬𝐚𝐧𝐝𝐢𝐥 𝐬𝐮𝐮𝐧𝐚𝐭𝐮𝐝 𝐫ü𝐧𝐧𝐚𝐤𝐮𝐭𝐞 𝐧𝐨𝐫𝐦𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐞𝐫𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞.
ERR peab lõpetama poliitilises kommunikatsioonis osalemise, kus kriitiku isikut rünnatakse, mitte tema argumente.
ERR ei saa olla korraga:
avalik-õiguslik meedia
ja
kultuurirevolutsiooni instrument.
Need kaks rolli on üksteisega vastuolus.
Lõppsõna
Eesti ühiskond ei vaja hetkel kultuurisõja uut peatükki.
Eesti vajab ausat, läbipaistvat ja tasakaalustatud ERR-i, mis ei manipuleeri ega polariseeri, vaid kirgastab ühiskonnale tõde — kogu tõde, mitte valitud fragmenti sellest.
Kutsun ERR-i juhatust lõpetama poliitiliselt kujundatud narratiivide tootmist ja naasma oma põhiseadusliku rolli juurde: teenida kogu Eesti rahvast, mitte üksikuid poliitilisi eesmärke.”