Võrdõigusvolinik Christian Veske väidab oma meedialoos, et Istanbuli konventsioon ei õõnestavat kellegi sugu ega pereväärtusi, samuti ei kehtestavat uusi maailmavaateid, kuid see on pelk demagoogia.
Variserlikkus algab juba EPL-i loo avalausetest: “Mõned nädalad tagasi pussitas mees Tartumaal jõhkralt naist ning sõitis seejärel laupkokkupõrkesse suvalise autoga. Samal ajal, kui naistevastane vägivald oma kõige jõhkramas vormis läbi selle loo ühiskonna teadvusesse jõudis, kõlasid üleskutsed lahkuda konventsioonist, mis just seda tüüpi vägivalda ennetab.”
Kas EPL ja volinik ei mõista, et see näide on just näide sellest, kuidas Istanbuli konventsioon Eestis ei tööta, ta on paljas dokument, mis kedagi ei kaitse, kuid sunnib varjatud sätetega peale transideoloogiat, massimigratsiooni ja perevastasust (vaata allpool)?
“Paha mees väärkohtles oma naist. Aktivist väidab, et Istanbuli konventsioon “just seda tüüpi vägivalda ennetab”. Aga ei ennetanud ju. Mitte kuidagi ei ennetanud ega aidanud see paberike. See oli reaalse naise reaalseks kaitseks KASUTU,” kirjutab sotsiaalmeedias Karl Olaf Rääk.
Värske uudis BNS-ilt aga teatab: “Pühapäeval sai politsei väljakutse Tartusse, kus 49-aastane mees oli noaga enda elukaaslast rünnanud. Meedikud andsid naisele esmaabi ning politseinikud pidasid mehe kahtlustatavana kinni.” Ei tundu, et Istanbuli konventsioon Tartus töötaks.
Meie politsei on poliitkorrektseks vorbitud ja jätab enamasti rahvusele viitamata, kuid siiski oleks vajalik seda täpsustada, sest perevägivald on Eestis ühe rahvusgrupi suunas kaldu.
Ühe EKRE saadiku hiljutise järelpärimise käigus selgus, et Eestis on umbes 400 perevägivaldurist vaid neljandik trellide taga, ülejäänud kolm neljandikku jalutavad vabalt ringi, sundides abikaasat ja lapsi hirmus elama. Vanglad on tühjad ja neisse veetakse Rootsi moslemivange, aga omi löömamehi kasvatatakse “tingimisi” karistustega ümber, samas kui politseinikud käivad sageli perevägivalda lahendamas kindlatel ja tuntud aadressitel?
“Konventsioonis “ennetatakse” meil õnneks veel olematuid vägivalla vorme, nagu naiste mutileerimine ja aumõrvad. Aga sealsamas dokumendis nõutav õigus vastu võtta naisi riikidest, kus need eksootilised vägivalla vormid esinevad (kusjuures nii mõnigi neist on tollesama konventsiooniga ühinenud!), toob need paratamatult ka siia kaasa. Veelgi enam, konventsioon seab meile kohustuse rahaliselt ülal pidada välismaalt kontrollitavaid organisatsioone. Seda ajal, kui naiste abiorganisatsioone ja varjupaiku suletakse ja tõmmatakse koomale… rahapuuduse tõttu. Kas saab veel sõgedamat olukorda ette kujutada?” jätkab Karl Olaf Rääk.
Paralleelselt jätkavad vasakliberaalid mõttetute rumaluste seadusteks vorpimist, nagu “jah”-seadus, mis sisuliselt nõuab seksieelset nõustumislepingut (teisiti see ei töötaks), samas kui kohtus on endiselt sõna sõna vastu. Ka see ei kaitse naisi, kuid külvab ohtralt hirmu intiimsuhetesse, devalveerib partneritevahelise usalduse, paneb inimesi pigem loobuma seksist, kui riskima elu hävitamisega, juhul kui partner tema vastu süüdistuse esitab… Vanemad inimesed mäletavad HI-viiruse ilmumist, kui paljud inimesed tõesti tõmbasid haigushirmus seksielu kokku, nüüd tehakse seda juriidilise rünnaku hirmus.
Christian Veske räägib seda, mida ta rääkima peab ja ise ilmselt ka usub, aga see institutsioon on äärmiselt ülepolitiseeritud ja -ideologiseeritud, nagu ka Eesti inimõiguste keskus. Istanbuli konventsioon ei kaitse kedagi, see on pelk globalistlik lepe, kuhu on naistevastase vägivallaga võitlemise sildi all lisatud “uusväärtused”.
Uued Uudised
Väljavõte Istanbuli konventsioonist näitab, mida meil nõutakse, aga mida Eesti pole kasvõi Tartu näite varal ära teha suutnud, samuti momente, kus on sees sooideoloogia.
Artikkel 4 – Põhiõigused, võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine
1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et edendada ja kaitsta kõigi inimeste, eriti naiste õigust elada vägivallavaba elu nii era- kui avalikus sfääris.
2. Konventsiooniosalised mõistavad hukka naiste diskrimineerimise kõik vormid ning võtavad viivitamata vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid vägivalla ennetamiseks, eriti:
– sõnastades oma riigi põhiseaduses või muudes asjakohastes õigusaktides naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning tagades selle põhimõtte rakendamise tegelikkuses;
– keelustades naiste diskrimineerimise, sealhulgas vajaduse korral sanktsioonide rakendamise kaudu, ning
– tühistades ja kaotades naisi diskrimineerivad seadused ja tavad.
3. Konventsiooni sätete, eriti ohvri õiguste kaitse meetmete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tagatakse ilma mis tahes alusel diskrimineerimiseta, olgu selleks bioloogiline sugu, sotsiaalne sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik seisund, sünnijärgne päritolu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, vanus, tervislik seisund, puue, perekonnaseis, migrandi või põgeniku staatus või muu staatus.
4. Erimeetmeid, mis on vajalikud soolise vägivalla ennetamiseks ja naiste kaitsmiseks soolise vägivalla eest, ei käsitleta konventsiooni alusel diskrimineerimisena.
Artikkel 8 – Rahalised vahendid
Konventsiooniosalised eraldavad asjakohased rahalised vahendid ja inimressurssi terviklike poliitikate, meetmete ja programmide piisavaks rakendamiseks, et ennetada ja tõkestada käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid kõiki vägivalla vorme, sealhulgas nendeks, mida viivad ellu valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond.
Artikkel 9 – Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond
Konventsiooniosalised tunnustavad, julgustavad ja toetavad kõikidel tasanditel naistevastase vägivallaga võitlevate asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna tööd ning seavad nende organisatsioonidega sisse tõhusa koostöö.
Artikkel 13 – Teadlikkuse tõstmine
1. Konventsiooniosalised edendavad või viivad korrapäraselt ja kõigil tasanditel läbi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid või programme, sealhulgas vajaduse korral koostöös riigi inimõiguste asutustega ja võrdõiguslikkuse organitega, kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonidega, eriti naisorganisatsioonidega, et suurendada avalikkuse teadlikkust konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate kõigi vägivalla vormide ilmingutest, nende tagajärgedest lastele ning sellise vägivalla ärahoidmise vajadusest.
2. Konventsiooniosalised tagavad avalikkuse laialdase informeerimise konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivallaaktide ärahoidmise meetmetest.
Artikkel 14 – Haridus
1. Konventsiooniosalised astuvad vajaduse korral vajalikke samme, et lülitada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittestereotüüpsete soorollide, vastastikuse austuse, inimestevahelistes suhetes mittevägivaldse konfliktilahenduse, naistevastase soolise vägivalla ning isikupuutumatuse õiguse küsimusi käsitlevad õppematerjalid, kohandatuna õpilase arengutasemele, ametlikesse õppekavadesse hariduse kõigil tasanditel.
2. Konventsiooniosalised astuvad vajalikke samme, et edendada lõikes 1 viidatud põhimõtteid vabahariduse programmides, samuti spordi, kultuuri- ja vaba aja veetmise programmides ja meedias.
Artikkel 60 – Soopõhised varjupaigataotlused
1. Konventsiooniosalised rakendavad seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et naistevastast soolist vägivalda saaks käsitleda tagakiusamise vormina 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artikli 1 jaotise A lõike 2 tähenduses ja tõsise kahju tekitamisena, mis annab aluse täiendavaks/subsidiaarseks kaitseks.
2. Konventsiooniosalised tagavad, et kõiki konventsioonis sätestatud põhjuseid tõlgendatakse sootundlikult ning et kui tuvastatakse, et kardetav tagakiusamine leiab aset ühel või mitmel nimetatud põhjusel, antakse taotlejale põgeniku staatus vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele.
3. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et töötada varjupaigataotlejate jaoks välja sootundlikud vastuvõtuprotseduurid ning tugiteenused, samuti sootundlikud juhised ja sootundlikud varjupaigaprotseduurid, sealhulgas põgeniku staatuse kindlaks määramise ja rahvusvahelise kaitse taotlemise osas.