Esmaspäevased uudised räägivad sellest, et kelmuses süüdistatav Riigikogu liige Kalle Laanet võib prokuröri nõudmisel saada tingimisi vangistuse. Kuidas see asi üldse nii kaugele jõudis?
Laanetit süüdistatakse selles, et väidetavalt üüris ta riigi raha eest kasupojalt korterit. Nii 2021.–2022. aastal kaitseministrina kui ka 2023. aastast justiitsministrina olevat Laanet korteri üürimise eest küsinud ja saanud hüvitist. Läbi kahe ministriperioodi on tema üüriarveid kinni makstud üle 12 000 euro eest, kirjutas Eesti Ekspress.
Nii nagu Kalle Grünthali ja Kert Kingo puhul ei rakendatud väidetavalt valesti kasutatud kuluhüvitiste puhul lihtsalt raha tagasinõudmist, vaid algatati krimiasi, nii juhtus see ka Kalle Laanetiga. Miks mitte piirduda raha tagasinõudmisega, nagu see oli kuni viimase ajani kombeks, vähemalt Riigikogu kuluhüvitiste puhul?
Vastus tundub üsna läbinähtav olevat: see on ette võetud teatud isiku represseerimiseks, et talle “koht kätte näidata”. Kert Kingo on ise jõustruktuurides töötanud ja teab, milliste kivide all vähid peidus on – ja ta on süvariigile oma teadmistega juba aastaid peavalu valmistanud. Temale ja Kalle Grünthalile, kes on ka väga “ebameeldiv”, tehti ja tehakse ära, et nad enam ei “möliseks”.
Aga Kalle Laanet? On küll reformar, aga ikkagi jäi “omade” hammasrataste vahele. Ei maksa arvata, et “omad” alati kaitsevad, eriti kui poliitik riivab süvariigi huve – siis läheb ta tapale, justnagu oleks ta “ekreiit”.
Endisel miilitsal ja keskerakondlasel Kalle Laanetil pole toiduahelas ilmselt kõige parem positsioon, seetõttu polnud ka immuniteeti – nagu ka enne kaporatuuri võimupööret Keskerakonna ja Reformierakonna vandenõud vahendanud Mailis Repsil, kes lasti samuti juriidilisest paberihundist läbi.
Kalle Laanet pärispatuks sai tüli peaprokurör Andres Parmasega ning kõik selles loos viitab sellele, et süvariigi üks jupike, prokuratuur, pani Laaneti paika, ning traditsioonilist ringkäendust temale tööle ei pandud.
ERR kirjutas 7. märtsil 2024. aastal: “Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles, et justiitsminister Kalle Laanet (RE) on survestanud teda ametist lahkuma ning oma tegevusega süsteemselt prokuratuuri diskrediteerinud. Laanet on alustanud Parmase suhtes teenistuslikku järelevalvet, mille tulemuste pealt selgub, kas on põhjust alustada distsiplinaarmenetlust. /…/
/…/ Laanet tunnistas ERR-ile, et andis tõepoolest Parmasele soovituse kaaluda ametist lahkumist. Selleks, et selgitada välja, kas Parmase kandideerimine erinevatesse ametitesse väljaspool prokuratuuri, on mõjutanud kuidagi prokuratuuri juhtimiskvaliteeti, algatas Laanet Parmase suhtes teenistusliku järelevalve.”
Juba 16. märtsil kirjutas Eesti Ekspress: Laanet üürib riigi raha eest kasupoja korterit. Järgnes ministri tagasiastumine, aga sellest ei piisanud, järgnes ka uurimine ja kohtuasi. Selle asemel, et see raha lihtsalt tagasi nõuda.
See on Eesti süvariigi jaoks täiesti tavaline praktika: kuskil on olemas kompromiteeriv materjal ja vajadusel söödetakse see lojaalsele ajakirjandusele ette ning pikk ja süüalusele kurnav kohtulik peedistamine hakkabki pihta, vastuhakk Suurele Vennale peab karistuse saama.
Sarnane asi mängiti poliitilises võtmes läbi ka 2021. aastal EKRE eelnõu puhul, mis seadustanuks traditsioonilise abielu mehe ja naise vahel. “Täiesti juhuslikult” laskis kaporatuur pisut enne märgilisi sündmusi käiku Porto Franco kohtuasja, mille peale tõstis Jüri Ratas valge lipu, lõi konservatiivsetele partneritele jalaga tagumikku ning läks krimisüüdistust turjal kandes paari Reformierakonna ja Kaja Kallasega.
Seegi sündmus näitab, kuidas süvariik suunab sündmusi, alustades ja lõpetades vajalikke toiminguid just siis, kui neile kasulik on, ja sellest haardest ei pääse keegi.
Vana miilits Laanet võinuks teada, et “proksiga ei mängita” ja nüüd paistavad “rootsi kardinad”, õnneks veel mitte koos Rootsi “pühasõdalastega”, aga kui õpetuseks vaja, siis näeb ta needki ära.
Uued Uudised