MTÜ Looduse ja Inimeste Eest toob välja, kui rängalt Eestis kliimahüsteeriliste tuulearendustega isegi EL-i seadusi rikutakse.
Eestis on täna:
ca 200 maismaa tuuleala planeeringutes;
neist üle 75% metsamaal, ca 65% rohevõrgustikus;
riiklikult valitud eelisaladel ca 87% metsamaa.
Euroopa liidu direktiivi RED III kohaselt kehtivad Eestile alates 21.05.2025 järgmised kohustused:
kasutada esmajärjekorras tehis- ja degradeerunud alasid (art 15c);
vältida tundlikke alasid (sh rohevõrgustik);
siduda projekt maa-ala varasema kasutusviisiga (art 15b lg 3);
ülekaalukas avalik huvi (ÜAH) rakendub ainult ehitus- ja kasutusloa menetlemisel, mitte sellele eelneval ruumilisel planeerimisel (art 16f).
5. novembril toimus Keskkonnaameti (KeA) spetsialistide ning MTÜ Looduse ja Inimeste Eest esindajate kohtumine, mille eesmärk oli arutada maismaatuule arenduste põhimõtteid ja Euroopa Liidu taastuvenergiadirektiivi RED III rakendamist Eestis. KeA-d esindas seitsmest spetsialistist koosnev töörühm eri osakondadest, mis võimaldas teemat käsitleda laiapõhjaliselt.
Arutelu käigus tõstatus mitmeid juriidilisi vastuolusid; ÜAH ei saa olla enam tuulealade planeeringute õigustus, sest EL-i kiirendamismäärus puudutas vaid loamenetlusi ja kaotas kehtivuse 30. juunil 2025. Samal ajal kehtib Eestile alates 21. maist 2025 RED III artikkel 15b, mis nõuab, et projekt oleks kooskõlas maa-ala senise kasutusviisiga – metsamaa ja rohevõrgustiku kui tundlike alade kasutamine tuuleelektri tööstusliku tootmise eesmärgil ei vasta sellele tingimusele.
Probleemseks osutus ka KAURi 2024. aasta tuulealade kaardistus, mille tulemusel paikneb valdav osa eelisarendusalasid metsamaal. See on vastuolus RED III artikli 15c põhimõttega eelistada tööstusalasid, kaevandusalasid ja muud degradeerunud maad ning vältida tundlikke alasid.
Olulise murekohana jäi kõlama kumulatiivse mõju hindamise metoodika puudumine. Kuigi menetluses on väga palju maismaa- ja meretuulearendusi, puudub üleriigiline metoodika, mis võimaldaks hinnata projektide koondmõju elurikkusele ja rohevõrgustikule.
Kohtumise üldine järeldus oli selge: taastuvenergia arendamine peab toimuma kooskõlas keskkonnakaitse ja EL-i nõuetega. Mitmed põhimõttelised küsimused nõuavad kiiret lahendamist ja täpsemaid õiguslikke tõlgendusi.