Kunagi oli kõneks see, kes on kõige õigem eestlane ja üks parim väljapakutud variant ütles: õige eestlane on see, kes ei tee midagi, mis halvendaks eestlaste olukorda oma kodumaal. See kehtib ka poliitiliste jõudude kohta.
Kui võõrtöölisi sooviv ettevõtja räägib vajadusest Eestit arendada, luua töökohti ja tekitada jõukust, siis räägib ta nagu ettevõtja, mitte nagu eestlane – võõrtöölised muudavad eestluse positsiooni Eestis igal juhul halvemaks.
Kes seisab Eestis massimigratsiooni vastu? Ainsana EKRE, kes välistab selle. Isegi kui siseminister Taro räägib mingist meetmest, mis olevat mõeldud illegaalide takistamiseks, ei muuda see olematuks seda, et tema ise ja tema erakond E200 tahavad Eestit näha multikultuursena.
EKRE seisab ainsana traditsioonilise pere eest. Isamaa näiteks läks kaasa abielu pilastava seadusega ega kavatsegi võimule pääsedes seda tühistada. Kõik Eesti peavooluerakonnad eranditult on homo- ja sooideoloogiat toetavad erakonnad.
EKRE võitleb ainsana eesti keele eest. Haridusminister Kristina Kallas E200-st väidab ennast sama tegevat, aga tema tehtav hoopis venestab eesti lapsed ja “lõimib” eestlased multikultuursusesse, mitte võõraid Eesti ühiskonda. Enamik peavooluerakondi tegeleb eesti keele kaitsmisega vaid asendustegevusena, näitamaks, et nad teevad midagi, aga tulemust pole.
EKRE võitleb ainsana selle eest, et Eesti asjade üle otsustataks Tallinnas, kõik teised delegeeriks suveräänsuse suuremal või vähemal määral Brüsselisse.
EKRE on ainsana kliimahüsteeria vastu, kõik teised on sellega sajaprotsendiliselt kaasa läinud, kuigi rohepöördest tingitud ülikõrge elektrihind nüpeldab kogu riiki ja ühiskonda. EKRE seisab ainsana oma odava põlevkivienergeetika eest ega luba selle asendamist tuulikute tööstusmaastikuga.
Ainult EKRE võitleb õigusriigi eest, nõudes tsiviilkontrolli jõustruktuuride ja kohtusüsteemi üle, kõik teised on ise süvariigi teenrid.
Seda nimekirja võiks edasi kirjutada veel pikalt, aga üks on selge – õigete asjade eest võitleb vaid EKRE, kõik teised teevad asendustegevust, ajavad asju poolikult ja ebasiiralt, oma kasu silmas pidades.