Delfikate sotsiaalmeediatsensuur rapib juba mõnda aega üht tuntud postitajat, kes kasutab poliitiliste sündmuste kirjeldamiseks irooniat – see näitab, kuidas liberaalne sõnavabaduse piiramine on jõudnud euroopaliku kultuuriruumi sõnaseade kallale.
Liberaalsetes riikides edendatakse nn vihakõneseadusi, millega takistatakse sõnavabadust, sealhulgas tahetakse keelata kõike, mis võiks kellegi õrna hinge solvata – sealhulgas naljatamisega. Hüvasti satiir, iroonia ja sarkasm, kasutada tohib ainult poliitkorrektset teksti, mis midagi ei ütle, vaid silub kõik teravad nurgad. Liberaalne tulevik tähendab sisuta juttu.
Klassikaline inglise huumor on juba pikemalt löögi all: seda on juba tunda saanud Suurbritannia komöödiatrupp Monty Python, rapitud on sarja Fawlty Towers ning kurjaks on aetud ka Mr. Bean ehk näitleja Rowan Atkinson, kes on “tühistamisi” karmilt kritiseerinud. Inglise huumor on tuntud-teatud selle poolest, et seda on mitteinglasel kohati raske tajuda, nüüd muutub see olematuks.
Poliitkorrektsus on tabanud väga paljut kultuurimaastikul – ka juba mitmeid põlvkondi naerutanud “Simpsonite” puhul leiti, et see peegeldavat “stereotüüpe”, seda just hindust tegelase Apu osas.
Satiir lubab nalja varjus kriitikat – maha! Iroonia võib kedagi solvata – maha! Sarkasm on üldse jube asi – maha! Nii näivad tsensorid arvavat. Vaevalt et neis endis enam huumorisoont on, on vaid poliitkorrektsus ja veelkord poliitkorrektsus.
Õnneks on Suure Lombi taga teised tuuled puhumas ja vähemalt vabariiklikes osariikides näeb endiselt, kuidas Lisa Simpsoni jutu peale Springfieldi peatselt tabavast kliimakatastroofist viskub üks laps teise korruse aknast koos klaaside ja raamiga välja.
Mis aga puutub ülipopulaarse blogija Lauri Jürgensoni üha sagenevasse represseerimisse, siis pilt on selge: mingi vasakliberaalne “koputaja” kaebab ja nähtus nimega “kommjuuniti reeglid” sõidab tast teerulliga üle. Sõnavabadus missugune, ainult et vaid ühe maailmavaate jaoks.
Uued Uudised