Andres Ehin luuletas kunagi sellest, kuidas ta vaatab huviga lähenevat sõjaõhutajat musta tuviga. Tundus naljakas, eriti kui võrrelda muinaskommunistide silmakirjaliku rahuvõitluse ja Picasso valge rahutuviga. Enam ei tundu sõjaõhutamine naljakas ja ka rahuvõitlus ei tundu ajast ja arust formaalsusena.
Kõik on muutunud ja mõistagi veel halvemaks. Eelmine okupatsioon oli loll ja kuri, kuid tänane okupatsioon on vähemalt sama halb. Tšehhov kujutab ühes novellis värvikalt alkohoolikutest näitlejate peoõhtut, kes keegi arutab teemal, et pole selge, mis on kasulikum, kas teater või raudtee.
Täna ei ole selge, mis on kahjulikum, kas homoseksuaalne teater või Häädemeeste megaraudtee. Üks on aga kindel, mõlemad on väga kahjulikud. Kusjuures teatri kahju ei seisne ainult ebamoraalsetes eluviisides ja küündimatus esituses, selles mõttes on asi läinud palju hullemaks. Lisandunud on ka metoodiline kurjuse propageerimine.
Tšehhovi ajal oli raudtee progressi ja tehnika arengu sümbol, tänaseks on sellest saanud debiilsuse ja korruptsiooni vääramatu liit. Kahju loodusele ja rahvamajandusele on üüratu, kasu ei kuma kuskilt otsast. Millal teie viimati sõitsite Häädemeeste taha metsa, ütleme Aerukülla? Külla aerule?
Raudtee ei ole meie ühiskonna kõige ilgem valupunkt, nii lollus kui varastamine on inimlikud nähtused ja allakäiguajastuid on ennegi nähtud. Huviga jälgida ei ole siin midagi. Omakasupüüdmatu kurjus on aga fenomen, mille juurde maksab igal nädalavahetusel tagasi tulla. Huvitav teema, ohtlik ja võigas teema.
Võtame sõda õhutava näitleja või kirjaniku – monstrum. Erinevalt tuulemöldrist või liipriembajast ei teeni ta midagi, kui kirglikult aga levitab kõikvõimalikku vägivalda, perverssusi ja riigireetmist, seda oleme oma silmaga näinud võikamast võikamas ERRis, mis minu hinnangul tuleb koheselt laiali peksta.
Kas pole see ebainimlik ja õõvastav? Sisuliselt näljapalga eest viia laiadesse massidesse inimvaenulikke globalistlikke ideid, alates anaalist ja abordist ning lõpetades massimõrvaga – minu meelest on globalistide vallutussõjad massimõrva eriti tülgastav vorm. Meie teeme palagani, et vähendada inimeste arvu planeedil, eks ole?
Kes ei ole inimene ja kellel on kindlaid andmeid, et tema arvu seetõttu ei vähendata, andku mulle privaatselt teada. Soovin talle nii või teisiti õnne ning annan edasi läkituse järeltulevatele põlvedele. Kaks põlve vast ikka veel tuleb, vaatamata 0-iibele, pederastiale ja vastutustundetule sõjapropagandale nagu ka rahuvastasele võitlusele.
Mida halvemini läheb idarindel, seda häälekamaks muutuvad rahu pilastavad ja mõnitavad tolgused. Mina olen patsifist. Vihkan sõdu Iraagis, Afghanistanis, Süürias, Koreas, Vietnamis, Sudaanis, Liibüas ja Somaalias ja ka piiblimaal jm. Kuulge, piiblimaa pässid, lõpetege see pull! Või nad sul kuulavad, neile meeldib tappa inimest.
Ja mis meil siin parem on, ka täiesti põhimõttelage seltskond on ennast jäägitult rahuvastasele võitlusele pühendanud, eelkõige pean silmas näitlejaid, meediahoorasid ja stratkomi ajukasvajaid – vastik. Mina olen üldse laisk ja tööpõlgur juba lapsest peale ning üksi mõte kellegi äratapmisest on mulle vastuvõetamatu.
Ebamugav, füüsiliselt pingutav, kleepuv, rabelev, õudne kisa, paugutamine ja kolistamine – ma ei näe siin mingit esteetikat. Mis inimesed need on? Nagu loomad, kargavad üksteisele kõrisse ja pärast on munad alt ära hammustatud. Sellistega globalismi ei ehita. Te teate neid rahuvaenajaid küll.
Needsamad tädid, tüdrukud, eidekesed ja tädistunud onud, kes sõjapropaganda atakkide vahel teevad sundsüstimise, massiimmigratsiooni ja pederastia agitatsiooni. Te teate neid küll, nad haisevad igas ajalehes ja igal telekanalil, ma oletan, juba ammu enam seda ahvitsirkust ei vaata.
Muidugi on koomiline vaadata, kuidas Euroopa degenerandid kõigi nelja jalaga ameeriklaste rahuplaanile vastu ajavad. Neile meeldib tappa inimest. Neil pole sõjaväge ega majandust, nad on totakad ja kurjad. Aga ühes on nad kindlalt kokku leppinud, rahu on halb, vähemalt see rahu, mida on võimalik välja kaubelda, neile ei sobi.
Nad ütlevad, et on vaja õiglast rahu. Või nii? Mulle meenutab see olukorda, kus surija deklareerib häälekalt, et temale see surm ei sobi, ta on nõus surema ainult õiglasesse surma – 300 aasta vanuselt ja pururikkana. Keeldub otsustavalt suremast, nagu see midagi muudaks. Hale on see euroopalik süvakurjus.
Tapetagu või kõik slaavlased maha, aga olgu territoriaalne terviklikkus ja õiglane rahu ja midagi oli veel, vist agressori karistamine. Aga kuidas sa vene meest karistad, kui oled nõrk ja loll. Relvi pole, raha pole ja püssi alla on võtta ainult kari musulmanne. Keda ja kuidas saab karistada Kaja Kallas või see teine eit?
Ma pean kogu seda igapäevast kärarikast rahuvastast võitlust alatuks, lolliks ja kurjaks. Rahuvastases võitluses on ühendatud Euroopa alus- ja põhiväärtused, demokraatia, inimõigus ja abort. Ja see ei tööta. Varem või hiljem tuleb rahu, on alati tulnud, peale iga sõda, rahu tuli ka pärast saja-aastast sõda.
Keegi võiks mulle ära seletada, kui suur protsent elanikkonnalt tuleb õiglase rahu nimel maha tappa. Kas 100% või 95% või piisab 85% nagu suure katku ajal. Katk oli haigus, Euroopa on ajuhaigus. Aga kui õiglase rahu nimel tuleb kõik inimesed maha tappa, kellel sellest asjast siis kasu on? Konnadel ja siilidel või?
Relvatöösturitel, propagandamadudel ja väärastunud mõttemaailmaga maniakkidel kindlasti. Õiglane rahu kõlab nagu igavene rahu, käed rinna peal risti ja suu globalistlikku mulda täis. Mulle see ei sobi. Olen pika elu elanud kohutavalt ebaõiglase rahu tingimustes ja ei kurda, vaklu toita oleks veel halvem.
Valik on sinu, kas paned vaklade ja värdjate poolt või valid Riigikokku Sven Sildniku. Vali paberil, vali õigel päeval, vali elu!
( : ) kivisildnik,
Sisepaguluses 29.11.2025