Kes poliitikat jälgib, see on märganud, kuidas Hiina, India ja veel paljude mitte-läänemaade teadus kosub ja pakub üha vingemat konkurentsi Läänele. Üks põhjus on selles, et Lääs, nüüd vaid Euroopa, hävitab ennast täiesti destruktiivse kliimavõitlusega, teiseks põhjuseks aga on see, et Lääne ülikoolid toodavad mitte enam akadeemilisi teadlasi, vaid ideoloogiasõdureid.
“Kui teadlased hakkavad maailma seletamise asemel seda aktiivselt ümber kujundama, muutuvad teadlased aktivistideks ja teadusest saab ideoloogilise võimuvõitluse pime tööriist. See kahjustab teaduse tõsiseltvõetavust. Ideoloogiline teadus ei saa olla maksumaksja poolt rahastatud,” kirjutab poliitikavaatleja Mattias Jõesaar Postimehes.
“Eestis on muudetud märkimisväärne hulk teadusasutusi, muuseume ning üha enam ka ülikoolide instituute eelkõige maailmavaatelise aktivismi ning pahemideoloogia koolitus- ning agitatsioonikeskusteks. See on viinud aga vastavate tervete erialade ja osalt isegi valdkondade igasuguse tõsiseltvõetavuse kadumiseni ning sedakaudu muutnud ka lõpetavad tudengid – seda sarnaselt USAs ja laiemalt üle kogu läänemaailma vasakülikoolide mudelile kohaselt – nii päris maailmas kui kusiganes tööturul täiesti kasututeks ilma funktsioonita hävitatud tuleviku ja eluga noorteks. Nimelt kui su saadud hariduseks ja ka praktilisteks oskusteks on maailmarevolutsiooni agitatsioon, sooideoloogiline propaganda, antikapitalistlik maailmalõpu ootamisele ärgitamine – siis väljaspool seda revolutsiooni pole kellelegi ka päris ühiskonnas ühtegi rolli pakkuda,” kirjutab orientalist Peeter Espak sotsiaalmeedias.
Ta lisab: “Eriti koomiline on sealjuures jutt meile Ameerikast tulevatest väidetavatest talentidest. Tekib küsimus, et mida hakkab Eesti pihta veel sadade lisa soouurijate, majanduse lõppu ootavate majandusprofessorite, ühiskonda dekonstrueerivate sotsioloogide ning igiliikuritest unistavate ökoideoloogidega – kui mainida ainult mõningaid võimalikke saabumasolevaid.”
Naljakas ongi see, kuidas näiteks Karmen Joller ründab “ebateadust”, ise aga on hangunud haridusega ja omandatud ideoloogiaga muutunud ebateadlaseks – mitte otseselt “nõidnastjaks”, vaid inimeseks, kelles ideoloogia painutab tõsiteaduse absurdiks. Samasugused on ka meie ministrid Kristina Kallas ja Liisa Pakosta, kes levitavad otse Riigikogus ebateaduslikku sooideoloogiat paljudest sugudest.
Tähelepanuväärne on ka Peeter Espaki hoiatus, et kui pseudoteadlased esitavad teile “teaduslikke tõestusi”, siis nad toetuvad just endasuguste teadusdegenerantide “töödele”. Ehk: “Enamus publikatsioonidest on infantiilne nali – mida aga revolutsiooniline kogukond ristipõiki tsiteerib üksteist retsenseerides ja autoriteediks nimetades – ning doktoritööd ei vasta enamasti isegi meie kunagise 4-aastase BA kursuse lõputöö normidele teaduslikkuse mõttes. Küll aga on neil lihtne ideoloogilise dogmaatilisuse ja absurdi tõttu omandada kõikvõimalikku rahastust.”
Samamoodi töötab ka Delfi “faktikontroll”, kes toetub “faktidele”, mis on pärit vasakideoloogilistest publikatsioonidest.
Kui jälgida Eesti tööturgu, siis võib märgata ka seda, kui palju on erinevates asutustes ja institutsioonides töökohti (näiteks kliimaministeeriumis), mille sisuks on puhas asendustegevus ja kuhu värvataksegi tööle marksistlike ülikoolide värsked bakalaureused. Kui tegu oleks turumajanduse reeglitel töötava ettevõttega, siis tuleks kõik need töökohad kaotada või tuleks kohe pankrot.
Uued Uudised