2023. aasta Riigikogu valimiste eel hoiatasid EKRE poliitikud, et kui võimule pääseb vasakliberaalne kamp, hävitatakse Eesti rahvusriiklus ühe võimuperioodiga. Enam-vähem nii ongi läinud.
Võimule tulles lahjendasid Kaja Kallas ja Andres Sutt kohe välismaalaste seadust ja riigis taastati NKLP-EKP algatatud venekeelse odavtööjõu sissevedu. Tagajärjeks on Eesti massiline venestumine.
Ära pilastati traditsiooniline mehe-naise abielu, esiplaanile tõsteti homosuhted (näiteks ERR isadepäeval), soovahetus ja transsoolisus, sooideoloogia ja feminism, lastesaamine ja pered sattusid põlu alla. Vähemuste organisatsioonid saavad riigilt raha, lastega peredelt võeti seda ära. Sündimus kukub kolinal, varsti pole riigil omi kutsealuseidki.
Eesti allutati täielikult kliimahüsteeriale, mille tagajärgi näeme ülikõrgetes elektrihindades, samas oma odav põlevkivienergeetika hävitati ja Eesti maastik muudetakse tööstuslikuks tuugenimaastikuks. Kõrged energiahinnad on hävitanud majanduse.
Eesti haridussüsteem on lammutatud, lastest kasvatakse nutisõltlastest äbarikud, kes ei löö elus läbi, sest pole tundnud ei vastutust (eksamite ärajätmine) ega karastunud ebaõnnestumistes. Eestikeelsele haridusele üleminekust kujunes eesti laste venestamine ühendkoolides. Samas seksualiseeritakse lapsi juba lasteaiast, muutes nad pedofiilide saagiks.
Eesti ülikoolid on muutunud marksistlikeks ajupesupaikadeks, ideologiseeritud on paljud asutused (Vabamu), Eestis on kohal woke-kultuur tühistamistega (Rein Veidemann). Meedia on võimu suunas kaldu, lähtudes tegevuses vasakliberaalsest riigiideoloogiast.
Sõnavabadust on oluliselt piiratud, eriti sotsiaalmeedias, seadusandlus keskendub üha enam ülereguleerimisele, piirangutele, jälgimisele ja karistamisele. Justiitssüsteem ja jõustruktuurid teevad riigivõimu tellimustöid, on välja kujunenud süvariik kui salajane ja volitamata võimuvõrgustik, mis tegutseb demokraatiaväliselt.
Riigivõimus vohab vastutamatus, karistamatus, rahvast ülesõitmine, opositsiooni tasalülitamine ja demoniseerimine, peaaegu olematu populaarsusega valitsus püsib kindlalt pukis. Suur osa rahvast on ideoloogiliselt “ära tinistatud”.
Seda loetelu saaks veel pikalt jätkata, kuid lisaks üks tähelepanek Peeter Espakilt: “Kuna Eestist on tänaseks saanud läänemaailma üks kõige ideoloogilisemaid – kõiki läänes täna täiel mahul kokku varisenud või kadumas olevaid võuk-ideoloogiaid riikliku ideoloogiana haridussüsteemile ja kogu ühiskonnale pealesuruvamaid riike üldse, on see ühtlasi ka kaasa toonud olukorra, kus läänes mitte mingeid väljavaateid omavad kõiksugu antikapitalistlikud majandusteadlased, trotskistlikud politoloogid, terrorismilembidest ühiskonnauurijad omakorda kogunevad kokku läänest hoopis meile tehes meie teadusruumist topelt naeruväärse paralleelreaalsuse.”
See on tõsi – Eestist on saanud poolmarksistliku pseudoliberalismi üks viimaseid tõsimeelseid kantse. Kui mujal Läänes, ka Lääne-Euroopas, tõmmatakse kogu selle hullusega vaikselt tagasi, enamasti reaalse elu survel, siis Eestis märatseb Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 destruktiivne riigiideoloogia edasi. Siin minnakse tõsimeeli edasi kliimameetmetega, antakse teed üha uuematele perverssustele, piiratakse sõnavabadust, noritakse tüli mõistusele tulnud liitlastega (USA) jne, jne.
Isegi meie lõunanaabrid Läti ja Leedu ei arendanud äärmusliberalismi nii kaugele kui Eesti, kes tahab tõsiselt Rootsi sotsialistlikus põrgus ära käia.
Uued Uudised