Eestis on süvariiklikud struktuurid väljunud igasuguse tsiviilkontrolli alt (või on nõrguke tsiviilkontroll nende käpa all) ja jõuametkonnad teevad juba, mida tahavad. Kõik see meenutab Lukašenka Valgevenet, klassikalist totalitaarset “keelan, käsen, poon ja lasen” ühiskonda.
Üks Valgevene dissident kirjeldas sealse KGB ja prokuratuuri tööstiili, mis põhineb hirmutamisel. Kord koju tulles leidis mees elutoa seinalt väikese tagasihoidliku maali, mida ta polnud kunagi näinud ega sinna üles riputanud. Kahe päeva pärast jällegi töölt koju naastes nägi ta, et maal oli kadunud ja seinas polnud märkigi sellest, et kunagi oli seal maal rippunud, isegi mitte naelaauku.
Jõustruktuurid andsid talle sel kombel märku, et võivad temaga teha, mida vaid tahavad, ning tema ei saa midagi parata – ja sama stiil on ka Eesti jõustruktuuridel, näidata “ebameeldivatele” inimestele, et positsioonist hoolimata ei kaitse neid keegi ja õigusriik enam ei tööta.
Möödunud nädalal kuulutas Eesti justiitssüsteem tagaotsitavaks ärimees Oliver Kruuda – taas näide sellest, kuidas õigusriigi aseaine lajatab pigem kirvega.
BNS kirjutab: “Ärimees Oliver Kruuda sõnul on tema Eestis tagaotsitavaks kuulutamine äärmuslik ja põhjendamatu meede olukorras, kus ta hoolimata aastatepikkusest välismaal elamisest on lepingulise esindaja kaudu enda kodumaal täiesti kättesaadav.
“Olen piisavalt kursis Eesti Vabariigis kehtivate seadustega, et mõista: inimese tagaotsitavaks kuulutamine on äärmuslik meede, millele peavad alati eelnema muud toimingud, sealhulgas kutsete või teadete kättetoimetamised – sealhulgas ka nende katsed – või muud mõistlikud sammud. Eesti inimesed peavad saama usaldada, et riik ja tema institutsioonid tegutsevad heas usus ja vastutustundlikult,” kirjutab Kruuda Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse ametnikele.
“Mina ei ole Eestis elanud ega viibinud juba enam kui viis aastat. Juba 2021. aasta juunis teavitasin Tartu maakohtu kaudu, et mul puudub alaline elukoht Eesti Vabariigis ning et ma ei viibi Eestis. Sellest tulenevalt on politseile faktiliselt teada, et minu tagaotsimine Eestis ei anna ega saagi anda tulemusi. Mul on Eestis lepinguline esindaja, kuid politsei ega uurimisasutused ei ole kordagi tema poole pöördunud, kuigi see oleks olnud lihtsaim viis minuga kontakti saavutada,” selgitab Kruuda ja palub Põhja prefektuuri kriminaalbürool endaga ühendust võtta. “Minu e-posti aadress on käesoleva pöördumise saatmisel selgelt nähtav ning sellele on võimalik alati pöörduda. Samuti palun teha samaväärne teavitus meediale tagaotsimise aluse äralangemise kohta, arvestades, et olen ise käesoleva pöördumise teel politseiga ühendust võtnud.”
Kruuda kinnitusel on ta korduvalt väljendanud valmidust riigiasutustega koostööd teha, mida on kinnitanud ka Tartu maakohtu kohtunik Marju Persidskaja ja Lõuna prokuratuuri prokurör Jane Pajus kohtulikus arutelus.
Kruuda sõnul pole eluliselt usutav, et jälgimisühiskonnana tuntud Eestis ei ole politseile teada, kuidas temaga inimlikult kontakteeruda.”
Eesti poliitikutel, ettevõtjatel ja lihtinimestelgi tuleb arvestada kodukootud tšekaa tükeldamiskirvega. Sellises “õigusriigis” elamine ajab juba judinad peale…
Uued Uudised