Tõenäoliselt on õige see, et tavainimesed ei tea paljutki Euroopa Liidu toimimisest, kuid eeldatavalt pigem seetõttu, et neile söödetakse ette vaid liidu toimimise positiivseid aspekte, mitte aga negatiivseid, mis on sageli suurema mõjuga.
BNS vahendab: “Riigikogu Toimetiste (RiTo) värske number tõstab esile murettekitava trendi: Eesti ühiskonnas napib arusaamist Euroopa Liidu toimimisest ning otsustest, mis mõjutavad meie igapäevaelu. /…/ Peatoimetaja Marju Himma: “Sageli nähakse ELis vaid toetuste pakkujat. Tegelikkuses mõjutavad Euroopa otsused meie turvalisust, heaolu ja õigusi palju laiemalt.” /…/ “RiTo värske number rõhutab: EL ei ole „nemad seal“, vaid meie ise.” /…/ “Teadlased soovitavad Euroopa tegevust ja toimemehhanisme selgitada eluliste näidetega ning süsteemselt, alates kooliharidusest.”
Ilmselgelt ei usu inimesed, et neil on võimalik europoliitikat kuidagi mõjutada – seda tõestab madal osalusprotsent Euroopa Parlamendi valimistel. Lisaks ei anna eurosaadikud eriti aru oma tegevusest Brüsselis ja Strasbourgis, ja kui annavadki, siis ei nähtu, et nad võitleksid Eesti huvide eest, pigem koogutavad nad seal kaasa.
EL on siiski “nemad seal”. Euroopa Komisjon ei ole demokraatlikult valitav võimuorgan, vaid pannakse kokku Brüsseli struktuurides. Ka riikide volinikud ei esinda otseselt riiklikke huve. Kadri Simson oli 1. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2024 Euroopa Komisjoni energeetikavolinik von der Leyeni esimeses komisjonis, kuid just sel ajal keeras Eesti oma energeetika nii ära, et meil on praegu ülikõrged börsihinnad. Kui Andrus Ansip oli komisjonis volinik ja asepresident, soovitas ta Brüsselis Riigikogu maaelusaadikutel mitte tõstatada küsimust põllumajandustoetuste võrdsustamisest uute ja vanade liikmesriikide vahel, hoiatades, et nii võivat me juba olemasolevast tasemest ilma jääda.
Kahtlemata ei mõjuta ka Eesti vähesed eurosaadikud Euroopa Parlamendi niigi vähese mõjuga tööd. Yana Toom, Urmas Paet või Marina Kaljurand ajavad seal oma ideoloogilist rida, mitte ei võitle kogu Eesti eest. Poliitiline lõhestatus europarlamendis ei lase riigi üldhuve esindada, esindatakse fraktsiooni poliitilisi huve.
Brüsseli otsused mõjutavad kahtlemata Eesti igapäevaelu, aga suuresti negatiivses võtmes, sest suveräänsele riigile surutakse kaela palju direktiive ja kohustusi, mis ei tööta liikmesriigi heaks. Neist ilmselt Riigikogu Toimetised ei räägi, ei rändepoliitika, rohepöörde ega “uusväärtuste” negatiivsest mõjust Eestile. Päris kindlasti on Brüsseli propaganda ainult kiitev ja heakskiitev.
Isegi eurouuringutes kasutatakse ju suunatud küsimustikku, mis näeb välja nagu Eestis praktiseeritavad tuulepargi-uuringud, kus pole varianti “Ma ei taha tuulikuid”, vaid on heakskiit erinevates variantides, mis lubab lõpptulemusena kirja panna, et kõik on tuulikute poolt, aga erinevas võtmes.
Euroopa Liidu ainus positiivne moment on alati olnud “eurotoetused” ja see on hea eesmärk ka kõigile uutele (vaesetele) liikmekandidaatidele, kusjuures Brüssel just rahade jaotamisega meelitabki, pannes samas rahasaamise ideoloogilisse sõltuvusse (homoõigused). Teine oluline “hea” asi on vaba liikumine, kõik muu jääb pigem negatiivsele poolele.
Uued Uudised