Teisipäeval Riigikogus Kalle Grünthalilt saadikupuutumatuse äravõtmist nõuelnud õiguskantsler Ülle Madise sai oma erapooliklikkuse eest karmi kriitikat kuulda, sealhulgas ka Mart Helmelt.
Mart Helme: “Proua Madise! Teate, minul oli piinlik. Saan aru, et teil ei ole piinlik, aga minul oli piinlik. Ma meenutan seda anekdooti, kuidas mustlane jäi vahele hobuse varastamisega. No see on vene keeles. Vabandan, et ma vene keelt kasutan, aga te olete mind nagunii putinistiks nimetanud, nii et ma kasutan seda. Ja siis mustlane ütleb kardavoile, et “ja ne ja i lošad ne moja”, et mina ei ole mina ja see hobune ei ole ka minu oma. Vaat teie jutt oli praegu täpselt samune. “Ei, mina ei puutu asjasse, see on prokuratuur, aga teie, lugupeetud Riigikogu, võite võtta vastu teistsuguseid seadusi, võite panna mulle kohustused ja siis ma teen.” Ise ka usute või?
Martin ütles praegu väga selgelt: ombudsmanlastele kohustus on olemas. Täidate või? Ei täida! Eestis on tuhandeid ja tuhandeid nälgivaid lapsi, vägivalla all kannatavaid lapsi, lapsi, kes üksteist kostitavad narkootikumidega Tammsaare pargis. Teete midagi või? Mitte midagi ei tee! Mitte midagi ei tee! Milles on probleem?
Aga probleem on selles – ja see puudutab kõiki siin, kõiki kolleege, ka neid, kes arvavad, et nad on karistamatute poole peal –, et meil ei ole õigusriiki. Meil ei ole õigusriiki sellepärast, et meil ei ole enam võimude lahususe printsiipi. Meil ei ole õigusriiki sellepärast, et meil ei ole tsiviilkontrolli jõuametkondade üle. Kõik see on formaalne. Meil juhib riiki see, mida me kokkuvõttes nimetame süvariigiks. Ja kõik need meie institutsioonid, kaasa arvatud õiguskantsler ja Riigikohus, on selle süvariigi hüpiknukud ja täidavad vastuvaidlematult neid juhiseid – tihtipeale isegi mitte neid otseselt saamata, vaid silmadest lugedes, sõna otseses mõttes –, mida nad arvavad, et nad peavad täitma.
Ja antud juhul selles Kalle Grünthali kaasuses me näeme seda must valgel. Must valgel näeme seda, kuidas sõna otseses mõttes silmadest on loetud: Kalle Grünthal on süüdi. Aga keegi teine, kes on hullemate asjadega hakkama saanud, kuulub õigele poole, ei ole süüdi.
Me võime pilti laiendada. Aga mis toimub siis praegu meie kolleegidega Isamaast kriminaaluurimise all? Aga toimub seesama, et Isamaa suurrahastaja Parvel Pruunsild jäi hammasrataste vahele. Süvariik avastas ühel hetkel, et kurat, ta on liiga rikas ja liiga mõjukas ja meil ei ole tema üle kontrolli. Ja siis leiti see õnnetu vana raudteelaste klubi erastamise juhtum. Kes Tartust pärit on, see teab, et see vahepeal ERM-ile kuulunud hoone oli Tartus raudteelaste klubi. Selle erastamisega seoses võtsime poisi vahele, ja pigistame ja pigistame. Kaasust ei ole, aga pigistame. Kuna see kaasus ähvardab liiva joosta, siis mõtleme uued kaasused välja.
Aga varsti ei ole, sõbrad, enam vaja isegi kaasuseid välja mõelda. Varsti on lihtsalt vaja öelda, et see inimene on ohtlik demokraatiale, õigusriigile, Eesti Vabariigile, ta ei ole normikuulekas. Teate, missugune termin on välja mõeldud? Kodanik peab olema normikuulekas! Aga kes selle normi on paika pannud, vot ei tea. Aga kuskilt on tulnud selline asi nagu normikuulekus. Teie olete siin normikuulekad. Tubli! Aga ärge arvake, et normikuulekus teid päästab. Süvariik on tujukas.
See on ju meil otsapidi juba liikumine stalinismi poole ja teeb inimestega, mida tahab. Mitte midagi ei juhtu süvariigiga, aga juhtub inimestega. Vaat selline on meil see lugu.
Ja tulla meile siin rääkima, et siin ei ole mitte mingit poliitilist tagapõhja – no kuulge, me ei ole eile sündinud. Me ei ole eile sündinud, me saame väga hästi aru, et teatud puhkudel on ka mittepoliitilisest asjast võimalik teha poliitiline asi ja teatud puhkudel ei ole võimalik ühestki asjast mitte midagi välja imeda, sellepärast et ei taheta.
Sõbrad, ma saan aru, teie kõik, kes te olete nii-öelda normikuulekad, arvate, et nii on ja nii jääb. Vaadake, mis juhtub praegu Ukrainas! Need korruptandid seal arvasid ka, et nad on õigel poolel ja nendega ei juhtu mitte midagi. Aga näe, hakkas juhtuma ja lõppu praegu ei ole näha ja juhtub veel palju. Ja nii mõnigi kangelaseks tembeldatud inimene saab õnnetult surma või läheb trellide taha või tont seda teab, sest süvariik on tujukas, plaanid muutusid. Ja kui plaanid muutusid, siis ei maksa mitte midagi enam see, et te arvasite, et te olete õigel poolel. Ülle, ühel päeval plaanid muutuvad ja sa osutud olema valel poolel. Mõtle selle peale!”