Neljapäeval lahati Riigikogus energiamajanduse arengukava aastani 2035, EKRE nimel võttis sõna Anti Poolamets.
“Lugupeetud Eesti rahvas, kes peab kannatama üha rohkem kõrgemaid hindu ja võimalik, et tulevikus ka elektrikatkestusi ja olema valmis pidama võitlust mitmel rindel, vaatama, et riigikaitse edeneks, ja samal ajal laristama gigantseid summasid energeetika lammutamisse ja siis katsele uuesti neid klotse kokku panna!
Üldiselt me näeme selle arengukava juures, kuhu viib pimesi võõraste soovituste järgimine. Kõigepealt lammutatakse energeetika laiali ja siis püütakse oma vähese võimekusega neid klotse kokku panna. Juhtub nii, et need klotsid ei lähegi kokku, sest nagu Reinsalu tabavalt ütles, arengukavad peavad põhinema füüsikal, mitte ideoloogial.
Tõsi, Reinsalu enda erakonnakaaslased tema head mõtet ei jaga, sest märkimisväärne osa Isamaa liikmetest määrib meile kaela juhuelektrit tuuleenergia näol. Tuletame meelde vaid, kuidas härra Pomerants käib mööda Eestit ja erinevate riigiasutuste poolt kinnimakstuna sõna otseses mõttes määrib juhuelektrit inimestele kaela.
Muidugi oleks vaja veel eraldi meelde tuletada, et need, kes esinevad siin keskkonnakaitse sildi all – nii suurt looduse laastamist, keskkonna laastamist, nagu teie praegu läbi viite, ei tulegi nagu ette. Viimati okupatsiooniaegsed laastamistööd meenuvad mulle. Nüüd te siis olete võtnud ette kõige looduskaunimad kohad Eestis, kuhu te uputate tuhandete tonnide kaupa betooni, et Eestis ei jääks ühtegi nurgakest, kus ei ole näha tuulikumonstrumeid, kus Tallinna teletornid ei vilgutaks igal pool, looduskaitsealade ligi.
Ja majanduslikust mõtlemisest muidugi siin juttu ei ole, sest need juhuelektri planeerijad planeerivad ju kuuekordselt üledimensioneerituna, eriti tuuleenergiat ja päikeseenergiat – ehk siis kõige juhuslikum elekter, mida meile siin pakutakse.
Tulen veel kord korraks Reinsalu juurde tagasi. Kui teie inimesed ei oleks kaasas selle tuulikuaferismiga mitmel pool, siis oleks Eesti olukord parem. Nii et tulge, lugupeetud isamaalased, terve mõistuse poole üle! Kiidan neid isamaalasi, kes on siiski südikust ilmutanud ja mõnel pool, näiteks Kadrina vallas, olnud ka resoluutselt tuulikuaferismile vastu.
Minister ütles tabavalt, et üks kolmandik ajast oleksime pimedas ja külmas ilma välisühendusteta. Külmas ja pimedas ilma välisühendusteta! Vabandage, 2017 olime veel eksportijad. Te oletegi laiali lammutanud meie normaalselt toimiva energiamajanduse ehk siis muutnud meid importivaks riigiks, muutnud meid sõltlaseks, muutnud meid välisühendustest sõltuvaks. See ongi väga kenasti nähtav olukord. Me oleme muutunud eksportijatest importijateks ja hädisteks sõltlasteks, mis lööb augu ka meie majandusbilanssi.
Korraks tuumaenergia juurde tulles, tõepoolest, oluline on see, et riik võtaks juhtiva positsiooni mitte ainult seadusandluses, millega on niigi lubamatult venitatud, vaid ka tuumikinvestorina. Ma ei ütle, et riik peab 100% selles olema rahastaja, aga tuumikinvestorina. Ja aktsiapakk selles asjas peaks olema – enamus aktsiapakist – Eesti riigi käes, kindlasti.
Nii et see jutt, mida te siin puldis esitlesite, küll seda kohe ka ise ümber lükates, et mingid eraettevõtjad hakkavad seda omaette tegema – seda ei saa õigeks pidada. See on juba meie energiajulgeoleku küsimus ja ka kasumlikkuse küsimus, et Eesti riik peab ka sellest suurest ettevõtmisest võimalikult palju kasu saama, nii nagu me kunagi saime veel Eesti Energiast päris kena kasumit. Kahjuks olete selle kuldmune muneva linnukese juba sisuliselt peatuks teinud.
Üks kena autor ehk Eduard Bornhöhe kirjutas raamatu “Tallinna narrid ja narrikesed” kunagi, kus oli peategelaseks leiutaja Jaan Tatikas. Jaan Tatikas oli selline vahva isemõtleja, kes juba sellepärast pidas end geeniuseks, et temal olevat neli sõrme olnud ja see oli tema äramärgituse tunnus, et temast ka suur leiutaja saab. Selliseid leiutajaid on meil juhuenergeetika raames väga palju. Võtame kas või juhtumi Lätist, kus Läti investeerimisagentuur nimetas vesinikkütusel töötava reisilennuki arendamist riigi tuleviku suurimaks projektiks, mis pidi lendama sihtkohtadesse kuni 2500 kilomeetri kaugusele. No ei tulnud midagi! Varises kokku ja läks pankrotti.
Selliseid soss-seppade projekte te toetate mitte enam kümnete miljarditega, vaid juba sadade miljarditega. Tuletame meelde kas või seda hirmuäratavat plaani uputada üle miljardi meretuuleparkidesse, mis alles viimasel hetkel sai tagasikäigu. Aga me ei ole siiski veel kindlad, et ka see ülirumal ja ülikahjulik projekt ei teostu.
Ja kokkuvõtteks, maailmas on inimtekkelise kliimasoojenemise paanika jahenemas. USA on enda poolt juhtme välja tõmmanud kliimalepingutest ja tõmbab kõik kokku ja selle tõttu variseb ka Euroopas see kaardimajake kokku. Kes varem sellest väljub, on võitja. Eesti peaks olema esimeste hulgas.”