Esmaspäeval oli Riigikogus menetluses Riigikogu liikmete Martin Helme, Rain Epleri, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Evelin Poolametsa, Rene Koka, Arvo Alleri, Anti Poolametsa ja Varro Vooglaiu poolt kultuuriminister Heidy Purgale esitatud arupärimine ERM ÖÖ25 etenduse kohta.
Evelin Poolamets ütles oma kokkuvõtvas kõnes: “Riina Sikkuti pöördumine avaldas küll mulle muljet, et tema arvates on ERR-i probleem selles, et nõukogusse kuulub nii palju mehi. Samas nad unustavad omaenda agenda ära, et sugu on sotsiaalne konstruktsioon. Kus te teate, et nad on mehed? Äkki nad on naised?
Ja seesama silmakirjalikkus, et sotsid kaitsvat naisi. Ma olin rahanduskomisjonis, kus Riina Sikkut ei olnud nõus hääletama muudatusettepaneku poolt, mis soovis anda raha juurde naiste varjupaikadele sel põhjusel, et me oleksime ära võtnud selle raha soolise võrgõiguslikkuse edendamise ja LGBT edendamise valdkonnas.
Aga nüüd teema juurde. Kultuuriminister tegelikult vastutab selle eest, milliseid väärtusi ja põhimõtteid riigi kultuuripoliitikat suunab. Sama kehtib ka ERR-i kohta. Tõepoolest, ministri ülesanne ei ole mõnda lavastust tsenseerida, kuid ta peab tagama, et riigi kultuurielu ja avalik meediaruum ei kalduks labasuse poole ega minetaks austust inimväärikuse vastu.
Kui aastavahetusel näidatud lavastus rikkus paljude jaoks neid printsiipe, siis ei saa mööda vaadata ka vastutusest, mis kultuuriministril selles küsimuses lasub. On mõistetav, et kunst peab olema vaba, kuid samavõrd on arusaadav ootus, et minister seaks laiemad raamid, mis kaitsevad ühiskondlikke väärtusi, eriti kui tegemist on perekonda ja lapsi puudutava sisu vahendamisega. Kui ühiskond tajub, et Kultuuriministeerium ei suuna kultuurivaldkonda tasakaalu ja vastutustunde poole, tekib küsimus, kas minister suudab oma ametikohustusi kanda.
Eestis on sündimus langenud ajaloo madalaimale tasemele. Me vajame sellises olukorras kultuurilisi sõnumeid, mis toetavad ja väärtustavad lapsi, peresid ja emadust. Selle asemel aga näeme lavastusi, mis naeravad nende teemade üle ja muudavad selle groteskseks naljaks. See on paljude jaoks valus, eriti valus seetõttu, et riik peaks praegu kõigis valdkondades, sealhulgas kultuuris, tegelema perekesksete väärtuste tugevdamisega.
Meil on põhiseadus, mis seab perekonna ja lasterikkuse riikliku kaitse alla. On põhjendatud ootus, et ka kultuuriminister toetub oma tegevuses ja hoiakutes samadele põhimõtetele. Kui avalikku ruumi lastakse sisu, mis alandab emaarmastust ja lapse süütust, tekib küsimus, kas minister on täielikult teadvustanud oma rolli kultuuri väärtusruumi hoidjana.
Kui sai küsida ministrilt, kust läheb see piir, kus me ütleme, et see enam ei ole kunst, see on solvav, see on alandav naistele ja peredele, siis minister ütles, et tema ei anna hinnanguid, ta on andnud selle otsustuse ekspertidele, kuigi samas me teame, et kuskil on meil kõigil ju inimlik piir. Me ju ei hakka propageerima ERR-is inimsöömist, kuigi ma ei ole selles enam nii kindel, sest aastavahetus on tulemas ja midagi ei ole ju muutunud. Keegi ei ole ju leidnud, et ERR oleks midagi valesti teinud. Võib-olla on mingid pedofiilsed stseenid plaanis. Ma ei tea, kuigi mul on suur hirm.
Ma igaks juhuks soovitan kõigil mitte ERR-i vaadata, sest seal võib olla lastele ja peredele väga häirivat sisu.”