Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Siim Pohlak ütles täna parlamendis Rail Balticu ehitusega seotud arupärimise järel peetud kõnes, et Raplamaa teedel toimuv on sümboolne kokkuvõte kogu Rail Balticu projektist – üks suur käkk, mis lonkab igast otsast ja tegelikult tuleks see projekt seisma panna.
Kõik kes iga päev Rapla ümbruses sõidavad, teavad omal nahal, ilma ühegi ekspertarvamuse ja Exceli tabelita, et Raplamaa teed on muutunud porimülkaks. Ja mitte ainult maanteed, vaid ka mitmed asulad.
Praegu meenutab Tallinn–Rapla maantee halvematel päevadel mõnda põlluteed, mitte tsiviliseeritud riigi põhimaanteed. Nagu oleks sattunud kuhugi Kesk-Aasia steppide vahele, mitte ühele Eesti põhimaanteele.
Öeldakse, et see on „paratamatus“. Ei ole, see on 100% inimtekkeline jama, põhjus on kuskil kabinetis tooli ja laua vahel nagu öeldakse, mitte lihtsalt selliste töödega kaasnevas paratamatuses.
Põhjuseks on läbimõtlematu tööde korraldamine ja tõenäoliselt ka soov kokku hoida kuludelt, mis nagu Eestis viimasel ajal tavaks, hoitakse kokku elanike arvelt, antud juhul siis elanike turvalisuse ja rahakoti arvelt.
Küsimus pole ainult selles, et autod näevad välja, nagu oleks nendega kruusakarjäärist läbi sõidetud. Küsimus on inimeste elus ja tervises. See löga seal teedel ei määri mitte ainult autosid, vaid on ka libe ja ohtlik.
Toimuv ei ole ainult ehitajate eksimus – see on sama palju ka tööde tellija hoolimatus. Soovimatus kehtestada nõudeid, mis kaitseksid kohalikke elanikke, piirkonna elanikke.
See olukord on tekkinud, sest juhtimine lonkab. Nii Rail Balticus kitsamalt kui ka riigi tasandil laiemalt – prioriteedid on paigast ära ja tervest mõistusest triivitakse üha kaugemale.
Aga mis on konkreetselt kõnealuse probleemi lahenduseks? Nagu siin mitu korda räägiti, siis Pesusüsteemid – neid kasutatakse üle maailma. Ei ole kosmosetehnoloogia, ei ole isegi idufirma, lihtsalt masinad, mis pesevad veokeid ja nende rattaid ning sinna juurde siis ka teede puhastus.
Praegu saadetakse maanteele traktor, mis harjadega saviplöga laiali hõõrub, ja paari tunni pärast on tee jälle sama hull kui enne.
Praegu tulevad kallurid karjäärist välja nii, et nende küljest kukkuvast savist võiks ehitada terve müüri. Ja kõik see kantakse laiali kohalikele teedele ja tean omast käest, et klaasipesuvedelikku kulub sama palju kui autol kütust.
Raplamaa teedel toimuv on sümboolne kokkuvõte kogu Rail Balticu projektist – üks suur käkk, mis lonkab igast otsast ja tegelikult tuleks see projekt seisma panna ja perspektiivid uuesti üle vaadata, aga minimaalselt tuleb tagada Raplamaa inimestele talutavad ja ohutud tingimused liiklemiseks ja riik peab ehitajatelt nõudma veokite pesu ning teede üle nõuetekohast järelevalvet teostama kohalike inimeste kaitseks.