Möödunud nädala lõpus avalikustatud USA Rahvuslik julgeolekustrateegia (National Security Strategy) on tekitanud arvamuste tormi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuna dokument ei ole kuigi pikk ning on kirjutatud selges keeles, soovitan kõigil geopoliitika huvilistel seda ise lugeda, sest meediakajastused nii meil kui mujal, ehitavad oma narratiivi, mitte ei vahenda dokumendi sisu neutraalselt.
Seda strateegiat lugedes ja ka üldisemalt geopoliitikat ja teiste riikide käitumist analüüsides tasub meeles pidada, et empaatia ei tähenda ilmtingimata sümpaatiat. Sõnaraamat ütleb empaatia kohta „osadustunne teise inimesega, tema omaduste, seisundite ja käitumisega“. See on eelkõige püüe näha maailma läbi teise silmade, mitte nõue selle vaatega nõustuda.
Meie jaoks on kahtlemata kõige olulisem, mida ütlevad ameeriklased Euroopa kohta. Ent tähelepanuta ei maksa jätta, mida räägitakse ülejäänud dokumendis.
Toon välja mõned nopped, mis mu meelest olulised. Sissejuhatuses öeldakse: „Mitte iga riik, piirkond, teema või asjaolu – kui väärt see ka poleks – ei saa olla Ameerika strateegia fookuses. Välispoliitika eesmärk on kaitsta peamisi rahvuslikke huve, see on ka antud strateegia ainus fookus.“
Ja sellele lisatakse aus tõdemus: „Meie eliit hindas üle ameerika võimet rahastada üheaegselt heaolu-regulatiivset-administratiivset riiki ning sellekõrval massiivset sõjaväe, diplomaatia, luure ja välisabi kompleksi.“
Soovitakse ehitada riiki, mille „inimesed on uhked, õnnelikud ja optimistlikud, et nad jätavad järgmisele põlvkonnale riigi, mis on parem kui see, millises nemad elasid“ ja tõdetakse väga otsekoheselt, et „Seda ei ole võimalik saavutada ilma kasvava arvu tugevate traditsiooniliste peredeta, kes kasvatavaid terveid lapsi!“
Riigi majandusliku ja tööstusliku võimsuse taastamiseks lubatakse välja juurida DEI ja kõik muud diskrimineerivad ja ausa konkuretsi vastased praktikad ja tõsta au sisse oskustel ja kompetentsil põhinev kultuur. Keskendutakse USA üüratu energeetilise potentsiaali ärakasutamisele, mis on eduka tööstuse alustala.
„Loobudes omaenda nurjumisele määratud globaalse ülemvõimu ideest, tuleb USA’l tõkestada mõne teise riigi poolt ülemaailmse ja vahel isegi regionaalse ülemvõimu saavutamine“
„Need päevad, mil USA hoidis üleval kogu maailma(korda) nagu Atlas, on läbi. /… / USA on valmis aitama riike, kes võtavad suurema vastutuse turvalisuse eest oma piirkonnas ja joondavad oma ekspordipiirangud USA omadega.“
„Taastame USA energia ülevõimu (nafta, gaasi, kivisöe ja tuumaenergeetika vallas). /… /Me lükkame tagasi katastroofilised kliimamuuutuse ja nullheite ideoloogiad, mis on väga tõsiselt kahjustanud Euroopat, ähvardavad USAd ja subsideerivad meie vaenlasi.“
Maailma piirkonnad on järjestatud nii: A. Läänepoolkera – USA lähipiirkond, kus soovitakse kindlalt domineerida; B. Aasia – sealsetelt riikidelt oodatakse suurimat panust maailma majanduskasvu ning seetõttu plaanitakse piirkonnas majanduslikult aktiivsed olla ning samal ajal vältida sõjalist vastasseisu; C. Euroopa (vt. tervet peatükki lisatud piltidelt); D. Lähis-Ida; E. Aafrika.
Rain Epler, Riigikogu liige (EKRE)
Vaata siit: