Läinud nädalal oli Riigikogus nõusolekuseaduse menetlemine, kust ilmnes selgelt, et kogu trall selle ümber ongi vaid selleks, et kõige suuremast probleemist mööda vaadata ja mitte midagi muuta. Jätta vaid muljet, et küll meil alles tegeletakse, menetletakse, kaitstakse ja korraldatakse ja hoolitakse.
Ma toon selle näiteks välja ühe lõigu endise sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo (Reformierakond) sõnavõtust: “2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, circa kaks seksuaalvägivalla kuritegu päevas. 99 neist olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod. 88 neist olid vägistamised. Ei ole väheoluline ka asjaolu, et 95% kannatanutest olid naised. Jah, 5% olid mehed, mis tähendab seda, et ohvriks võib langeda sõltumata soost. Kaitsmaks ohvreid on kavandatud ka need muudatused, mida täna proua digi- ja justiitsminister teile ette kandis.”
Nii, 746 seksuaalkuriteos 99 oli kannataja täiskasvanu, ülejäänud 646 olid siis järelikult alaealiste, laste vastu toime pandud seksuaalrünnakud!
Riisalo keskendub aga oma sõnavõtus sellele 99-le ja toob eraldi välja, et 5% sellest 99-st omakorda olid kannatajateks mehed.
Mitte poolt sõnagi, et kõige suuremas ohus, kõige suuremateks kannatajateks on lapsed. Pole üldse teema!? Miks selliste õõvastavate numbrite valguses ei tule valitsus välja eelnõuga, mis karmistaks pedofiilide karistusi?! Miks ei võta Tanel Tein ja Kadri Tali nüüd vastava eelnõuga valitsust pantvangi – valitsus kukub, kui te midagi pedofiilidega ette ei võta, nagu seda tehti hasartmänguseadusega!
Õige küll, Reformierakonna valitsus koos Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatidega surus aasta tagasi Riigikogus läbi seaduse, mis võimaldab karistuse ära kandnud pedofiilil tööle asuda lasteasutustesse.
Lõpetan ka tsitaadiga Martin Helmelt: “Rahvas, kes ei taha või ei suuda kaitsta oma lapsi pervertide eest, on määratud hukule.”
Eeva Helme, EKRE