Teisipäeval andis peaminister Kristen Michal Riigikogus ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel ja see pälvis tugeva kriitika EKRE fraktsiooni esimehelt Martin Helmelt, kes juhtis tähelepanu sellele, kui elukauge oli kogu valitsusjuhi jutt.
Martin Helme: “Kristen Michali ettekanne Euroopa Liidu asjadest tõepoolest meenutab sellist kõige ehedamat nõukogudeaegset nomenklatuurset vadinat sellest, kuidas kõik on kõige paremas korras, mõningaid puudujääke süsteemil on, aga üldiselt meie süsteem on maailma parim ja kõik läheb paremaks ainult kogu aeg. Ja seda on traagiline kuulata, sellepärast et reaalsus on hoopis midagi muud.
Reaalsus on see, eriti kui me nüüd vaatame USA esitletud rahvusliku julgeoleku strateegiat, siis kogu senine maailmakord on meie silme all lagunemas või kokku varisemas ja igal juhul suures muutuses. Muidugi meeldib reformierakondlastele rääkida Ukraina sõjast kui meie sõjast ja muidugi kui meie sõjast, mille me kavatseme võita. Aga jälle, reaalsus kahjuks on hoopis midagi muud.
Esiteks ei oleks kunagi tohtinud endale võtta seda psühholoogilist enesesugereerimist, et meie oleme sõjas. Ei, meie ei ole olnud kunagi sõjas ja oleme lihtsalt toetanud ühte sõja osapoolt. Aga kui see sõda nüüd lõpeb Ukrainale halvasti, siis sellise mõtteviisi ja sellise käitumise tagajärjel on tagajärjed väga traagilised ka meile.
Ja nüüd, kes need meie on peale Reformierakonna? Loomulikult on kogu Euroopa poliitiline eliit see meie, kogu Euroopa nii-öelda sõjapartei eesotsas Kaja Kallasega. Kui me nüüd Kaja Kallase korraks siia jutu sisse juba tõime, siis tuleb ikkagi üle käia, et tegemist on inimesega, kes oli loomulikult täielik läbikukkumine Eestis peaministrina, aga kes on muutunud piinlikkuse, häbi ja mõnituse objektiks rahvusvaheliselt nii Euroopa Liidule kui ka Eestile. Kohutav! Iga kord, kui ta suu lahti teeb, keegi irvitab ta üle. Ja mitte lihtsalt mõni ajakirjanik, vaid teiste riikide poliitikud ja diplomaadid.
Aga tulles tagasi Ameerika rahvusliku julgeoleku strateegia juurde, sellega on ju põhimõtteliselt kuulutatud välja kultuurisõda Euroopa vasakäärmusliku valitseva ideoloogia vastu. Selge sõnaga öeldakse, et massiimmigratsioon hävitab Euroopa. Öeldakse, et see on tsensuur ja totalitaristlik käitumisviis, mis on Euroopas tänasel päeval juba absoluutne praktika. Iga nädal vahistatakse Saksamaal sadu inimesi meelsuse eest. Sadu inimesi meelsuse eest! Olukorras, kus iga nädal toimub umbes samas suurusjärgus immigrantide noorünnakuid kodanike vastu ja sugugi mitte samas suurusjärgus ei vahistata neid noorünnakute korraldajaid.
Prantsusmaal pannakse kohtu abil, politiseeritud kohtujuhtumi abil võetakse rajalt maha peamine ja kõige populaarsem presidendikandidaat Marine Le Pen. No see on totalitarism kõige ehedamas vormis, mida me näeme. Saksamaal üritatakse AfD-d parlamendi otsusega keelustada, sest, taevas hoidku, meil on olemas partei, mis ei jaga seda vasakäärmuslikku globalistlikku ideoloogiat alates rohepöördest ja lõpetades immigratsiooni kaudu toimuva rahvastiku väljavahetamiseni. Ei saa! Selline partei mitte lihtsalt ei tohi valimisi võita, teda ei tohi üldse olemas olla.
See on totalitarism, mida me Euroopas näeme. Ja mida sügavamaks muutub kriis, seda jõulisemaks ja seda agressiivsemaks muutub Euroopa poliitilise eliidi – see tähendab, Euroopa Komisjon loomulikult eesotsas – reaktsioon rahva rahulolematusele. Ehk siis me võime kindlalt ennustada, et lähimatel aastatel hakkab see nii-öelda kruvide kinnikeeramine muutuma jõulisemaks ja agressiivsemaks. Ma ei hakka Eesti asjadesse sekkuma, Eesti on siin tubli Brüsseli õpipoiss.
Aga see ei saa jätkuda. Olukord, kus ameeriklased ütlevad selge sõnaga eurooplastele, et kui teie meid igal sammul saboteerite, meie ettevõtteid trahvite, turgu kinni hoiate, rahuplaane saboteerite, tegelete omaenda kodanike vaenutegevusega, tsenseerimisega, siis me ei ole samas väärtusruumis ja me ei ole enam idioodid tšekiraamatuga, kes teie kaitse kinni maksavad ja oma sõdurite verega teie kaitse eest seisavad. Saage ise hakkama! Kui me paneme siia kõrvale selle, mis on praegune trend või mis on praegune sündmuste kulg Ukrainas, siis ei ole eriti keeruline näha, et Euroopa Liit oma olemuselt on eksistentsiaalses kriisis koos NATO-ga. Eksistentsiaalses kriisis!
Ja nüüd pange tähele! Küsisime Michalilt mitu korda, kas me mõtleme selle peale, mismoodi siis hakkama saada. Vastu tuleb mula sellest, kuidas talle meeldib Euroopa Liit. Ma ei küsinud, kas meeldib või ei meeldi. See ei ole üldse küsimus. Mulle ei meeldi, pole kunagi meeldinud, aga see ei ole meeldimise küsimus. Küsimus on, kas me saame aru, mis on praegu toimumas, mis on võimalikud ohtlikud stsenaariumid Eestile, ja kas me valmistume selleks, kas meil on olemas n-ö plaan B või stsenaariumid endal. Ei ole! Vastust ei tulnud, sest plaani ei ole.
Paneme sellele kõigele juurde veel sisemised vastuolud Euroopa Liidus. No meil räägitakse täiesti tuimalt sellest, kuidas kavatsetakse võtta ühislaenu niimoodi, et sõidetakse üle riikide vetodest. Ja meil ei ole mõtet rääkida sellest, kuidas – no Ungari Ungariks – Ungari alati on kõigele vastu. Ei ole Ungari! Belgia on vastu. Tegelikult on Prantsusmaa vastu. Itaallased teevad praegu seadusemuudatust, et kraapida oma keskpanga kullavarud Frankfurdi kontrolli alt enda kätte, sellega ennast sisuliselt kaitstes võimaluse eest, et kui euro satub kriisi, et keegi, ütleme, sakslased või keegi teine ei hakka nende kullavarudega mingeid probleeme lappima.
Kui terve hulk riike ei ole tegelikult nõus …Sa ütlesid oma ettekandes ka, et Euroopa Liidus võeti vastu ühtne migratsioonipakt. Ei võetud vastu! Terve hulk riike hääletasid sellele vastu, sisuliselt vetostasid seda, aga pandi kehtima ikka. Sellises olukorras Suurbritannia ei jää kindlasti viimaseks riigiks, mis Euroopa Liidust lahkub. Sellises olukorras on institutsionaalne kriis absoluutselt vältimatult sisse kirjutatud, juba lähiaastatel. Ei ole võimalik, et meie pidasime sõda Ukrainas, mille kaotavad nii Euroopa Liit kui ka NATO sisuliselt, ja sellel ei ole poliitilist tagajärge Euroopa valitsustele, Euroopa Komisjonile ja NATO-le endale. Sellel on vältimatu ja väga ränk tagajärg! Aga me räägime ikka mingist täielikku la-la-la-jutukest sellest, kuidas me tahame ilma passita ju ometi reisida. Jaa, muidugi tahame! See ongi kõik ohus.
Plaani on vaja, aga kui me vaatame Kaja Kallaseid, Kristen Michaleid – noh, Tarodest ja muudest nendest Eesti 200 käparditest ei hakka rääkima –, siis kas need on inimesed, kellele otsa vaadates te usute, et nad saavad hakkama eksistentsiaalse kriisiga? Nad ei saa ju mitte millegagi hakkama.
Ma ütlen lihtsa asja. Lahendus kõikidele probleemidele Eestis on EKRE.”