Sellest on juba ammu räägitud, et Eesti ametnikkonnas toimub pidev rotatsioon – kui kellegi aeg ühes riigiametis otsa saab, paigutatakse ta teisele toolile ning üks ja sama seltskond püsib kogu aeg otsustajate ringis, mis on suur oht demokraatiale.
BNS kirjutab: “Politsei- ja piirivalveameti endine juht Elmar Vaher pürib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) juhiks, samal ajal vaevab riigiasutust kaadrivoolavus. Väidetavalt on mitme olulise töötaja lahkumise põhjus asjaolus, et töötajate arv ei vasta töökoormusele.”
Üks häda on juba see, et RKIK-is ei püsi inimesed ametis, teine moment aga on selles, et selle etteotsa nihutatakse ametnik, kes oli pikka aega korruptsioonis süüdistatuna kohtu all. Pole erilist lootust, et ta Kaitseinvesteeringute Keskuses midagi positiivset korda saata suudab.
Naljakaid asju on püsiriigis varemgi juhtunud. 2022. aasta augustis kirjutas ERR: “Välisluurejuht Mikk Marranist saab ootamatult RMK juht.” Ehk siis luuraja hakkas metsa majandama – annab Jumal ameti, annab ka mõistuse.
Praegune justiitsminister Liisa Pakosta on pikka aega ideoloogiline võrdsusvolinik, pärast ametiaja lõppemist proovis kätt muinsuskaitseametis, aga kõrbes korruptiivsete tegude pärast, kuid nüüd hävitab riiki soo- ja homoideoloogiaga ning veab Eestisse Rootsi moslemivange.
Eesti allakäigu üheks põhjuseks ongi see, et riiki juhivad kogu aeg ühed ja samad keskpärased hallid ametnikud, ka ministreid roteeritakse ühest ministeeriumist teise. Mõistagi ei tule sellise nõukoguliku praktikaga riigist midagi head välja.
Aga juhtub muudki. Välisministeerium sülitas äsja välja Eesti suursaadiku Kasahstanis Jaap Ora, nõuannete pärast president Alar Karisele, mis homoagendist ja sõjaõhutajast minister Tsahknale ilmselt ei meeldinud.
Uued Uudised