President Alar Karis on kummalisel kombel fookusesse tõusnud oma krüptilise sotsiaalmeedia postitusega seoses, mis järgnes tema Kasahstani visiidile ja selle reaktsioonidele.
Samas pole mägede taga ka uued presidendivalimised ning Karis on öelnud, et tema teiseks ametiajaks ei kandideeri. Avalikkust huvitab aga, kes on võimalik järgmine president ja kuidas üldse presidenti valima peaks.
ERR küsis EKRE esimehelt Martin Helmelt, et kui tõenäoliseks ta peab, et Riigikogus õnnestub president ära valida. Martin Helme: “Kindlasti üritab nn liberaalne leer iga hinna eest presidendivalimised Riigikogus ära teha, võttes appi sotse. Põhjus väga lihtne: kui asi läheb valijameeste kogusse, on seal selge ülekaal nn EKRE/Keskerakonnal/Isamaal, arvestades KOV valimiste tulemust ja liites Riigikogu saadikud juurde.”
Mis puutub võimaliku uue presidendi persooni, siis siin on kõige rohkem spekuleeritud õiguskantsler Ülle Madise nimega.
ERR: “Kas on olnud juttu koalitsiooni erakondadega sellest, et potentsiaalset koalitsiooni kandidaati ka opositsioonierakonnad või EKRE eraldi toetaks?”
Martin Helme: “Minul mitte. Pole ka kuulnud, et teistel oleks olnud. Me kavatseme üles seada oma kandidaadi ja sellele kandidaadile hakkan ma mõistagi ise toetust otsima. Siin muidugi tuleb panna väike tärnike, ega sotse ei peeta päris opositsiooniparteiks, nad hääletavad suurema osa ajast ikka koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga.”
EKRE on kandidaadi teemat erakonna arutanud, ka võimalikke persoone, aga mingit otsust tehtud ei ole. Lõpliku otsuse peab langetama erakonna kongress, mis toimub juuni alguses.
Mis puutub Alar Karise jätkamisse, siis siin peab Karis Helme hinnangul ise oma kandideerimise osas selgusele jõudma. “Meie erakond teda ei toetanud eelmine kord ega toeta ka seekord,” märkis EKRE esimees.
Samas märkis ta, et Karis on paremini hakkama saanud, kui kaks eelmist riigipead. “Tema avalikud esinemised on vältinud ühiskonna provotseerimist ja lõhestamist ja selle eest kiidan teda,” ütles Helme. “Aga ta ei ole kaitsnud põhiseadust, eriti näiteks obstruktsiooni lõpetamisel, kui sellega käis kaasas nii põhiseaduse kui riigikogu kodukorra rikkumine, oleks ta pidanud seaduserikkumisega vastu võetud seadused jätma välja kuulutamata. Samuti ei oleks ta tohtinud välja kuulutada seadust, mis võimaldab pedofiilidel peale karistuse kandmist edaspidi töötada lasteasutustest.”