Kahju, et selliseid lihtsaid asju tuleb täiskasvanud inimestele ikka ja jälle selgitada. Aga loed Postimeest ja kohe ei saa teisiti, käsi tõmbub rusikasse, kui tuleb kõige lihtsamad ja ilmselgemad asjad veel kord üle korrata. Natuke piinlik on endal, aga pääsu pole. Eestis on rahvuslik jõud, selleks on EKRE ja EKRE on igas mõttes arvestatav poliitiline liikumine.
Kohalikel valimistel tegime teise tulemuse, aga postiljon ei arvesta, hr Ehala ei kuule ja ei näe. Jutt on hr Ehalal igati asjakohane ja sellel on omajagu tõtt, nii ta kirjutab: “USA julgeolekustrateegia seab üheks eesmärgiks toetada Euroopa rahvuslikke liikumisi. Paraku puudub Eestis arvestatav rahvuslik liikumine.”
Ma ei hakka siin kuulama rumalat juttu, et liikumine ei ole erakond ja vastupidi. Teatan alandlikult, et olen täiesti olemas. Liikumine on, liikumine on esindatud kogu Vabariigis ja isegi läbipaistmatute ja täiesti ebaseaduslike e-valimiste kiuste tugevalt pildil. Reaalne toetus võib meil olla isegi üle 50%.
Miks? Sest kes ja miks peaks toetama hullumeelseid sotse, silmakirjalikke isamaalasi või riiki laostavaid oravaid? Vene partei langeb kohe kõrvale ja prokurörid ja kinumehed on kõige vähem presidendihärra Trumpi standarditele vastav liikumine üleüldse. Millegipärast meenuvad erinevad rahapesu episoodid lähiminevikust.
Kindlasti nõuab omajagu eneseületamist, et Postimehe veergudel kinnitada, et Eestis pole rahvuslikku liikumist, isamaalaste leht ikkagi. Selle eest oleme muidugi teataval määral tänulikud. Puhas tõde on see, et USA ei peaks kaitsma reformierakondlikku Eestit. Pole vahet kas kinumehed ja prokurörid või oravad.
Mina pole kuskil kuulnud, et eelmainitud oleks homo-kliima-immigratsiooni-sõja hulluse vastu. Homo-kliima-immigratsiooni-sõja hulluse vastu on ainult EKRE, mõistagi ka Trump. Ja ega rahvusluski ole 100% garantii, tehisaju peab rahvuslikeks valitsustes nii Venemaad, Iraani, Kuubat, Süüriat, Myanmari kui Venetsueelat.
Venetsueelas on asi päris hapu. Vilepuhujad kinnitavad, et selles rahvuskommunistlikus riigis asub globalistide valimisvõltsingute keskus, kus moonutatakse ja pilastatakse 72 riigi valimistulemusi erinevate aparaatide abil. Kui nii, siis tuleb sellisele roojasele rahvusriigile ärtust ära teha.
Ja kui vastab tõele endise CIA analüütiku Larry Särk Johnsoni jutt sellest, et Kaja Kallas tahab kangesti sõdida sellepärast, et ukraina korruptantide raha pestakse läbi Eesti, siis on väga hästi, kui meid Venetsueela järel saneerimise järjekorda ei panda. Ukraina ja euroliidu korruptante rapitakse, olen kohe päris mures meie omade pärast.
Me oleme väike riik ja naftat ei ole, fosforiiti ja üht teist head-paremat vast leiab, aga kas nii palju, et kelleski huvi äratada? Kes teab. Kui sult on midagi võtta, küll siis ka kaitsjaid leidub, kui aga ei ole, siis pole kaitset vajagi. Hingerahu tagaks siin ainult aus ja läbipaistev maapõue audit. Aga sellist ei hakka ometi keegi tegema ja kui teeb, siis ainult omaks tarbeks.
Tuletan siinkohal nii Postimehele kui muudele meelde, et euroliit on võõrvõim, võigas ja inimvaenulik pealegi. Ja üldse on kõik võimud peale Eesti Vabariigi põhiseadusliku valitsuse võõrvõimud. Põhiseaduslikku valitsust meil ei ole, sest pole põhiseadusele vastavaid valimisi. Loodan, et igaüks tunneb ise tähti ja loeb seadust, kui ei tea ega ole millestki kuulnud.
Ja kui me tahame ennast kellegi kaitse alla heita, siis tuleks korraldada vastav referendum ja asi kuidagi põhiseaduse raamidesse paigutada. Kui meil põhiseadusesse mahtusid omal ajal vene baasid, siis peaks mahtuma üldse kõik. Probleeme ei näe.
Mulle väga meeldib hr Ehala väide: “Eesti on kaotanud tahtevõime, mis meil oli 1980ndatel ja Harta 12 ajal.” Tahtevõime on üks haruldane ja vanamoeline värdmoodustis, mis minu jaoks midagi ei tähenda. Ei näe ma ka midagi ühist 80ndate hardal omariikluse ihalusel ja hartameeste lojuslikul jääkeldril ja mõnusal riigipalgal.
Midagi on muidugi kadunud, see on eestlase mehemeel, terve talupojamõistus ja tahe olla peremees omal maal. See on nüüd küll natuke meelevaldne tõlgendus minu poolt. Aga ma võtan juttu kokku nii, et me ei pea eesti asja ajama siis, kui suurvõimud seda soosivad vaid alati ja eelkõige siis kui nad meid mutta trambivad. Ja see ei olnudki nii väga ammu.
Muidugi teeb ajalugu meeleheitlikke kukerpalle, 1920 peksame hõisates Landesveeri ja 1944 võitleme sakslastega õlg õla kõrval Sinimägedes. Möllu oli omajagu, öeldakse et 200 000 vanti jäi sirakile. 22 aastaga jõuab üht teist muutuda. Mina pole kuskil öelnud, et varsti madistame jälle koos sibulatega Luki all.
Salaja mõtlen ma nii, et vahet pole, kas sakslased või venelased, ameeriklased või hiinlased, üks võõrvõim kõik, aga kui osa eestlasi võitleb ühel, osa teisel pool, siis keegi ikkagi võidab ka lõpuks. Ja eesti elu läheb edasi, selles mõttes läks meil teises ilmasõjas ikka väga hästi.
Nii muidugi ei tohi mõelda ja ma enam ei mõtle ka. Las kaotavad kõik ja tuleb ükskord ometi lõpp sellel homo-kliima-immigratsiooni-sõja hartal. Põhiseaduses on muidugi sisemine ja välimine rahu, aga ka sellele on parem mitte mõelda. Mõtlemine ei aita, korruptandid teenivad sõja pealt hästi ja laipu ei ole kombeks lugeda.
Kui mina oleksin kauge maa president, siis ma kaitseksin küll Eestit, aga ainult sel juhul, kui võimul püsib radikaalne iibevastane valitsus. Sel kombel on maa varsti pärismaalastest tühi ja saab kaitsekulud tasa ning kaevandused käima tõmmata. Sealjuures ei kuiva talupoja kaev ära – talud ise on ammu tühjaks jäänud.
Mõelge ikka hoolega selle Trumpi uue poliitika peale, kas te seda ikka tahate, ehk olete ise ka homo-kliima-immigratsiooni-sõja hulluse pealt kopika teeninud või vähemalt headuse ila ajades ennast hästi tundnud ja kõiki normaalseid inimesi sõimanud?
Tehisaru võtab teie homo-kliima-immigratsiooni-sõja entusiasmi sekundiga välja ja siis on lips läbi. Minul pole midagi karta, aga minusuguseid on vähe.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 12.12.2025